Armastan sääraseid hommikuid,

kus taevas on sini-sinine, õhk lõhnab, on karge ja mul on seljataga juba nii palju tegemisi. Ehk siis olen teel töölt...kas konventi või koju. Tihti ei raatsigi niisugustel hommikutel kohe magama minnagi ehk küll mõistlik oleks. Ükspäev istusin peaaegu tund aega lihtsalt niisama hommikul vara raamatukogu helklevalt pahisevate purskkaevude juures, väljas säras seesama päike, mis tänagi ja lihtsalt nii ilus ja hea oli olla...lihtsalt olla ja seda nautida...