Loitsimised kuuga ja ilma

Minemine
Kolleegid toovad mu esimese teekolmandiku poole peale. Kilomeetrike läbi asula, päike, ritsikad, vaikus. Ainuke auto suure tsisterniga (õlu Viljandist nagu hiljem selgus;). Tõstan käe, saan suure maantee peale välja. Sinna, kus ennemalt igat masti hullukesed mõisaaias ja vahel ka aia taga lusti lõid:) Kõndimine ristist lääne poole, leidmaks sobivat laia servaga rahulikku teeserva. Tean, et kiirusepiirang/-lubatavus on seal 100 km/h, mis tähendab, et julmalt lastakse 120-ga vähemalt. Leian paiga, keeran ringi, tõstan käe ja esimene masin peatub pidurite kriginal! Ütle nüüd siis;))) Juhiks saarlane, minu ema töökaaslase poeg nagu hiljem vestluse käigus selgunud andmete ühildamisest välja tuli:D ja temaga siis läbi Muhumaa mesindustalu ja Kuressaare bussijaama ja tankla Saarema ühe suurema jõe kaldale välja. Kui see pole õnn, siis... Kolmas masin viib mu kodutee poolepeale elik rannapiirkonda Keskrannale. Sealt keeran metsavahele jõudes inimtühja liivaranda. Mõte on merd näha ja teda käega katsuda, ees ootamas töörabamine, mis poleks tagasitulekuks aega jätnud...

...Suvesoe päike, kerge laineloks liivale, tühjus kilomeetrite taha mööda veepiiri ja luiteviirgu, isegi jäljerida pole liival, vesigi selline...mõnus-leebe-kargete nootidega. Rätikut pole, ujumisriideid pole, ent ilm-vesi-tahtmine sünergia seevastu vägagi olemas:P Ilma milletagi, miks mitte:P...

Olemine
Kivivalge põld, juhuslikud kokkuotsitud töörõivad- nokamüts ja säärikud, juttu ja rabamist. Saagiks kaks vakka kartulit... Jõulupraeks ja uueks aastaks ja ema juubeliks jätkub;)
Hoolimata aastatest-ilmastikest on vanaisa iidvana õunaaed jätkuvalt kandevõimeline- riisu rehaga ja vii kotiga saaki kokku. 25 aastat tagasi seemnest mulda pandud tolleaegne Poolast pärit imeõun kandis sel aastal esmakordselt. Terve kasti punaseid mahedaid mahlakaid ubinaid. Seos tänapäeval poes müüdavate "poolakatega" puudub täiesti. Maitseomadused on nagu... midagi pirniõuna (ikka eesti oma) kanti, aga mahlakam.

...segased lood perekonnas...vanaema...ma ei hakka ju veel abiellu heitma...

Teine olemine
Tartu. Üle igiammuse aja bussiga. Ilmad ja asjaolud, miks mitte üritada kangelaslikult läbida 330 km häälega. Suvesoe linn. Nagu vanasti. Kõmbin vaikselt ja vaatan ja momentaalselt hakkab juhtuma planeerimatuid sündmusi. Juhuslikud lokatsioonid-inimesed ja päev saab täis ja päev saab mälestusväärne. Ehkki algselt tahtsin vaid kohvi ja kontserti;)
Kontserdist on nüüd üksjagu aega möödas (alustasin draftina ja täna on tegelikult juba 05.10), lihtsama vastupanu teed minnes=kiites kiiremaid näppe- kõik on öeldud siin. Elamus siiski piisav, et mõnda aega laetud patareidega edasi säriseda:)

...Tartus ei ole öid...

Teine minemine
Esmakordselt katse Rapla poole hääletada. Start kell 16 teisiba pärastlõunal- kõige keskmisem ja mittemidagioletatavam aeg ever. Ilma alusbaasita kindel plaan, et 19.00 peab kodus olema. Maaülikooli campuse territooriumit läbival "lennurajal" sai oodatud peaaegu tunnike. Ninanipsu sai hääletajate kollegiaalse hea tava, mille kohaselt viimasena saabunu korralikult rivi lõppu marsib, vastu eksinu, kes närviliselt käega vibades teeäärde maha jäi, sel ajal, kui mina tema seljataga mõnikümne meetri peal alustasin teekonna esimest etappi ratastel:P Sülgan kolm korda üle vasaku õla;) Mäo rist. Chrysleriga Paidesse. Venelastega Türile. Kaubikuga uuele vastvalminud kodusele kesklinnaringile. Ja mis on kell, kui koju jõuan?? 19.00:D Et siis... positiivne wtf:D

...uued tasandid ja muutumised... minus ja minu sõprades...