Mitte et tahtmist ei oleks, kuid aega...

Peegeldused annavad juurde detaile enese kohta, avastamisrõõmu, väikest sammu selleni, kes ollakse t e g e l i k u l t. Ehkki ka sellele pole tarvis väga filosoofilissügavalt läheneda, võib kergesti laukasse vajuda. Parem juba kergel sammul, maasikakorv käes, astuda mööda teed, vaadata käänakutetagant avanevaid maastike ja võtta nende ilu ja valu lihtsalt teadmiseks...et oleks mida lastelastele rääkida...vanadest aegadest "kui mina veel noor olin" Teha asju, mis on teises nimekirjas "tahan"... Esimene nimekiri "peab" jookseb niigi kiiremini kui vokiratas. Samas t e a d a, mida p e a k s ja kuidas on asjade seis t e g e l i k u l t ..kuidas mõned teed on võimalikud ja teiste tallamiseks tuleb end tõsiselt kokku võtta ja mõne peal ei oel üldse võimalik liigelda...

Miskipärast ennustavad ka kõige suvalisemadki ajalehesabad ühtse järjekindlusega uut algust...sügisel on alati aluse saanud põhjapanevad sündmused tulevale...nii positiivses kui negatiivses mõttes...mis seekord?