My little runaway

Mitte ainumatki tarka, mõistlikku, murelikku, tulevikuga seotud mõtet alates 22. juulist...trip teise dimensiooni..kus midagi hingele, midagi niisama meelelahutuseks-taustaks, midagi tõeliseks peoks...Ehkki täiesti kindlalt sai minu südames koha indiaani naine Mary Youngblood, kes oma rahva flöötidega suutis lummata terve Ugala teatrisaali pooleteiseks tunniks ilma igasuguse võimenduse ja efektidega...poolteist tundi tõelist teraapiat ja rahu...
Ja vanad armastuslaulud kandlel, lõõtsal, kitarril, torupillil...Tatika armastuslaulu ümisen ma siiani...
Ja kes suudaks unustada Igavest Pidu&Estat&Rasta Orcestra't Ööklubi telgis...
Ja Mullatoidu Restoran, kus piltidel maailmalõpust tabatud surnukehad looduses laiali, kuid pildiallkirjad viitamaks hoopis eemale surmast-- Pihlakate sünd, Konnamõrsja, Leping, Metsavarga hingehoid...

Kuidas karastus teras?-- Hästi, tänan küsimast:)