A la Amelie ja 30nendad

Tore päev. Lahedalt eriline tunne oli kihutada rattaga lõuna ajal koju olles vaid seelikus ning velvetjakis siidsalliga. Sel ajal kui enamus rahvast oli taas välja otsinud oma talvevarustuse alates paksust mantlist lõpetades mütside- käpikutega. Ja langes harvu lumekübemeid. Mis teha, kui trajektoor ja graafik ei võimalda iga päeva lõpetada kodus ja samas ei taha end ka liigse varustusega koormata tuginedes eelnevatele soojadele kevadpäevakogemustele. Aprilliveidrused nagu ikka:) Pisikeses mõõdus reedese etenduse sisu praktiseerimist ehk? Mitteteadvustatult ja mittetahtlikult? Riskeerides küll külmetuse, kopsupõletiku ja meningiidiga, ent kõik on suhteline. Karastusprogramm on juba tööhoos ning kuum vann ootas. Vast läks seekord taas õnneks:)

Tuleb ületada koer ehk siis kirjutada kursusetöö teemal marutaud. Siis jääb vaid essee, ehk koera saba. Ja neljapäeval olen kangelane. Pea- asi, et tehtud ja saaks ainult minema...
Kohvi ajab südame pahaks, ent sissejuhatus on juba valmis.
Palju õnne mulle:)