Mõrumagus sümfoonia

See aasta on imeline. Põhjendan seda endale astroloogiliselt- Koera aasta ju siiski. Kusagil siin arhiivis peaks leiduma kirjatükk selle kohta (otsige ise, kui huvi on), kus ma loodan, et kõik kulgeb SEEKORD MINULE kõige soodsamas suunas. Pea pool aastat möödas ja kohe üldsemitte ei kurda... Elu põhiväärtused on olemas- töö, kodu, inime(sed), head suhted, areng, aeg... Igaks juhuks on siinkohal paslik pritsida veidi tatti üle vasaku õla, sest ammuteada on, kuidas laineharjalt kergesti tagasi kuristikku võib kukkuda. Aga siiski "and then?":P Minu aeg!! Üle iidammuse aja "minu aeg". Kas kestab järgmised kaksteist aastat?

*****************

Võin minna impulsiivselt põlema, ent põhjendamatu provokatsioon pole piisavaks süüteaineks. Situatsioon, kus minu mõtteid ei mõisteta ja sõnu ei kuulata- ma lahkun pildilt. Konkreetselt. Endale peale astuda ma (enam) ei luba. Vbla on see samuti minu viimase poolaasta muutumisprojekti üks produkte. Kui ei meeldi, lähen ära. Kui ma tulen, siis järelikult on põhjust kellegi või millegi näol. Nii lihtne ongi. Rohkem mõistmist, rohkem aktsepteerimist, rohkem teise inimese kuulamist- ja me kõik läheme õnnelikult ja koos edasi. Ilma igasuguse irooniata.

****************

Mõelge enne kaks korda vähemalt, kui asute vaatama suurteost "Da Vinci kood". Sry, aga intriigiidu meie seas tänapäevalgi ringikõndiva(te)st jeesuslapsest/lastest ei kasvata minus küll mingit taime, veelvähem kannab õisi või vilju. Kõige elusam tegelane oli kahtlemata fanaatiline opusdeilane Silas. 10 punkti temale:D:D Muidugi, vbla jäi põnevus saabumata tänu ladina- ja prantsuskeelsetest tekstilõikudest mittearusaamisele. Vbla sinna oligi koer maetud...:P Ehkki ma sügavalt kahtlen selles:)
Raamatu kohta ei võta sõna. Jõuan veel lugeda.

Lisa: Loen raamatut...