IMPRO

Kõik algas sellest, kui kolmapäeval teisaldasime punktist A punkti B 420 muna, 9 l vahukoort, 24 toru kohupiima etc. Ainult minu autoga oli see võimalik, mõne väiksemaga oleks ilmselt pidanud kaks tretti tegema:) Kauplusekülastajate ja turvatöötajate silmad rääkisid iseenda eest ning kassapidajalgi hääl ning käed värisesid meie kaubakoguseid läbi lüües. Kõigest sellest ja enamastki valmis lauapikkune-laiune(~90X250cm) uskumatult hea kondiitrisaavutus--> Intro juubelitort 500le inimhingele. Laupäevaks siis. Pluss kilode kaupa salatit ja kringlit. Peo lõppstatistika jäi külalistearvult ilmselt kusagile 400 inimese alla, kõige rohkem tundus olevat viimase etenduse ajal/järel ning nii umbes tund peale. Näha oli tuttavaid inimesi, kes tükk aega pole end ilmutanud:) Plokk 1 koosnes amatöörteatritest, plokk 2 aga vaat et poolprofessionaalsetest etteastetest. Tehnokrattil oli kõvasti rügamist-->pea ükski etteaste, mis toetus arvutist tulevale helitaustale, ei kulgenud viperusteta. Ka meie endi etteaste jäi tunduvalt lühemaks, kui oli ette nähtud. Meenub BA alias minu kallis tütar, kes väga reaalse väljanägemisega oli ning paraja kaika läbimööduga sigar, mis paistis kätte ka taharitta:)
Amicade etteaste jäi paraku nägemata, sest olin haaratud piletimüügi tähtsast kohustusest, kuna me omad reb!! riideid vahetasid.
Meie enda etenduses oli mul oluline juhtmetõmbaja roll;)
Põhjala üritas lüüa absurdiga hullumajas, kuid kõige intrigeerivamaks osutus parikmahheri reaalne tegevus elusa modelli peal.
Lembela oli samuti võtnud ette hulluse teema, aga tekst ja mõte läksid minu jaoks uitama, kuigi idee viiest tüpaazist ründamas segaduses neiut oli üpris hea.
ENÜSi tüki teema oli hingeline külmus kodumaal välisreisilt saabuva neiu jaoks. Andekad nagu alati.
Sakala ehitas enda üles loomuomasele näilejale ning muidu ilusatele poistele valgustades boyband'i toimimist. Seekord ilma lehmata, aga kõneosavalt:)
Filiad ei saanud taas üle ega ümber eneseirooniast ning hea maitse piiril balansseerimisest. Hakkab juba aitama nagu ka...
Rotalia. Eraldi klass. Film-makers. Poolprofid. Malemäng laval, dirigeerimine saalist. Uudne ja jõuline tükk nagu igal aastal. Stiil on sama, mõte erinev.
Ja pidu.
Stereo Chemistry, mida oleksin hea meelega veelgi kuulanud, oli selline rajum rokkmuusika ja peletas enamuse rahvast saalist ära. Heli oli ülivõimas nii otseses kui kaudses mõttes.
Poni Emm seevastu sai hulka kauem "eetriaega", mängides üliõpilaslaulude töötlusi. Peale polka ja vabastiili eriti midagi muud teha ei andnud...
Enim meeldis rahvale aga DJ Läpp Topp, kes lasi kõlada nii Rebel Jell'i kui Anne Veskit ja kõikke muud energilist ning liibuvat.
Parimatelt hetkedelt koju ära nii poole nelja ajal, aga juttu jätkus veel kauemakski...reaalne uinumisaeg orienteeruvalt viie paiku?!? Majutasin nimelt oma gümnaasiumi pinginaabrit.

Hommik oli varane ja tõrges. Kell kümme. Sest 11 ajal oli vaja asjad taas transportida punktist B punkti C ning minna pannkoogihommikule. See oli kõigest algus ja proloog ühele jaburamale päevale minu eksistentsis;) Kõik oli nii naljakas, nii huumoririkas, nii sürrealistlik. Liiga palju kohvi ja torti?!? Hommikul suutsime endid kolmekesi väga elavalt tegevuses, toonuses ja meeleolus hoida, small talk'i polnud vaja...Kõik see tipnes jõudmisega koertenäitusele Tartu Näitustes. Palju ilusaid loomi ja koledaid vene tädisid. Esmapilgul. Aga jah, koerapidamine on nende elu ja elatusallikas, mis välist ilu siin veel vaja taga ajada... Päeva tulemus on--> elame kõik vähemalt kaks aastat kauem:))))))

Püüan järgida põhimõtteid:
- mitte otsustada esmakokkupuute põhjal
- igal asjal on põhjus ja tagajärg
- tolerants, tasakaal, mõistmine
etc

Ja Anatoomikumis on näitus poole detsembrini ja meditsiiniinimestele tasuta! T-L kl 11- 17. Stiilne kolmik võib seega minna, tõlgin ja tutvustan, mida oskan:) Lepime aja kokku ja lähme. Oma tütred võtaks ka...

Hea küsimus- miks me omades ahjudes mõnusaid ahjuroogasid ei valmista?
Õhtusöök ülakorrusel pani sellele taas mõtlema...