Olnud ja olemas

Esmaspäev lõppes elamusterohke filmiõhtuga, mida on edukalt kajastatud siin.
Pluss isklikud emotsioonid ja tundepöörised, millest siinkohal vahutamine on ilmne mõttetus.

Teisipäev kulges vesteldes ja põhjalikult reedeseks ettasteks valmistudes. Õigemini valmistub küll reb!, minu kallis tütar, ent ma väga tahaks loota, et minu tagasihoidlikest näpunäidetest ja suunamistes on kasu. Eelkõige psühholoogilist. Sest tegelikult pole asi üldse nii hull. Eriti kui jagad veel asja ja oled sellega iseseisvalt eraeluliselt eelnevalt palju tegelenud. Mina ei näe põhjust pabistamiseks, ehk mõistab seda ka tema, kallike, õigel hetkel. Mina usun, et kõik läheb hästi:) Kalasse ei jõudnud, sest vaimne tegevus väsitas liiast...vbla oli veel mõjutusi eelmisest ööst. Ei ole normaalne mitu ööd järjest kolme paikku magama minna või siis vahepeal hoopis ööst üle hüpata...

Kolmapäev seevastu taas täis kultuuri. Üllatuslikult avanes võimalus minna vaatama Adolfit.
Halb harjumus on tekkinud- hilinemine. Ebadaamilik sprint mööda tänavaid, läbi tihe-tiheda lumesaju. Oleks ma olnud tööl nagu oli algne graafik, poleks säärast asja juhtunud. Uus üllatus tabas mind Püssirohukeldri ees, kui silmasin k a h t e vihmavarju mind ootamas. Hea meel oli. Väga. Koosolekutele seega ei jõudnud, ehkki algne plaan oli olla püüdlik ja korralik:) Aga positiivne on, et kõik variandid said siiski kaetud, asjad lahenesid ilma minu personaalse kohalolekutagi ning lõpptulemus oli OK. Jõudsin aga edasijõudnute kursusele, mis kulges kiiresti ja meeldivalt nagu eelmiselgi korral. Kahju, et sääraseid väikeseid lisasid põhisammudele reaalses tantsusaalis suhteliselt harva praktiseerida saab. Ja kui ei praktiseeri, siis unub „õige“ päris ruttu. Seejärel sujuvalt edasi järgmisele tantsuüritusele- Ameerika teemaline pidu EÜSis. Rahvast vähe nagu ikka eelnevatelgi kordadel, ehkki kell oli juba 23, kui jõudsime. Nägin ära noorliikmete teatri, muusikalietteasted( uskumatute häältega esinejad, võimekad mõlemad:), võistusöömised. Kollektiiv elava muusika osas oli vist Ruupor, aga võin ka rängalt eksida. Igatahes oli tegu ilmsete (pool)professionaalidega, kes n õ u d s i d publikut lava ette, keeldudes tõsimeeli ilma selleta lavale tulemast. Staarikombed, straarikombed... Aga kitarriakordid olid neil võimsad!!! Tantsitud sai nii koos kui eraldi( ja oi, kui palju!!!) ning lõppkokkuvõttes pidin taas oma skeptilised eelarvamused üle parda heitma:) Tore oli. Ehkki vähemalt kahel korral oleks võinud anda efektse lahkumisetenduse... Tuli tuha ja jää all! Et siis jah, taas jäi öö lühikeseks... Kui säärast eluviisi permanentselt harrastada (vahel ikka võib, vähemalt kord-paar nädalas, aga kindlasti mitte iga öö)--> pole siis ime, et varsti end vananeva Dorianina tuntakse, kõikke-näinud-kõikke-teinud hoiak omandatakse, blaseerutakse ning ainuüksi tuld ja tõrva kõigi/kõige vastu pilduda on. Ei üllatuta, ei saada positiivseid emotsioone...Siis jah, on elu ikaldus... See on väike pilguheit m i n u filosoofiasse. Oi, mul oleks olnud palju öelda. Ja on ikka veel. Ent kui ei taheta kuulata, siis on raske dialoogi arendada. Olla eneses kindel, aga olla avatud ka teistele variantidele/mõtetele/vaatenurkadele/ideedele ja mõnda neist ehk isegi kuulda võtta/enese jaoks edasi arendada/modifitseerida--> mõelgem sellele! Ent taas- lõpp hea, kõik hea:)

Täna siis taas kursused. Seekord algajate omad;) Esinesin oma kalli tütre nahas, kes valmistub homseks tähtsaks ülesastumiseks, ning mulle meeldis. Pooleldi justkui oma laps, sest kaudu sai nende toimumisvaludele kaasa aidatud juba kevadest saati. Ja just eelmisel nädalal olin avaldanud tungivat soovi näha, kuidas see siis välja on kukkunud:) Nüüd siis avaneski õnnelik võimalus. Peab tunnistama, et tore oli- õhkkond ja meeleolu just eriti. Mina mäletan, et enamus kursusi on ikka tõsise töö tähe all kulgenud ning noormehed on olnud väga püüdlikud ja sattunud negatiivsesse ärevusse, kui sammulugemine sassi läheb või tants nii välja ei tule kui õpetaja ette on näidanud. Siin aga avanes hoopis meeldivam vaatepilt:)

Homme teeõhtu ja referaat genealoogiast. Ja kusagil mängitakse raskekaalulist muusikat... Milliseks kujuneb lõppvariant? Ilmselt hiljemalt südaööks kotto ää...vaja varakult tööle minna lauba...