Sinisukk?!?

Kes mida tähtsaks ja eluoluliseks peab... kohalikus "kõrtsis" pole veel käinudki... pidada neid siin koguni kolm olema. Ja mõni kodanik võtab ette lausa ülemaakonnlisi pubirallisid...

Uues kohas tegin kindlaks esmalt:
*koha, kus mõistliku hinnaga mõistlikku toidukaupa saab
*transpordiühenduse suuremate linnadega/ sõiduplaanid
*tasuta netiteenuse
*kas ja kui palju esineb kultuurilist meelelahutust
*raamatukogu- kus asub/ millal avatud/ varustatuse aste
*joogaringi aeg on veel lahtine

Kohalik raamatukogu oli lausa unistus. Tuntud skeptik nagu ma olen, ei oodanud ma esialgu midagi erilist. Sedavõrd sügavamad olid meeldivad emotsioonid, kui oma silmaga kaemas käisin.
Laialdane ajakirja- (neil on Chees!!!!!!) ja ajalehevalik, selgete viidasüsteemidega avakogu, palju ruumi riiulite vahel, palju huvitavaid ja kaasaegseid teoseid riiuleil (kallimad raamatud veel kusagil eraldi fondis ja tellimise peale:), Klassikaraadiost kõlamas sümfoonia, avar õhurikas lugemissaal (heledad ja uued ruumid niiehknii), sõbralikud naisterahvad leti taga etc
Piletiks ilus sügavsinine plastikkaart, kõigest 15.- eest:)))
Tasuta internetipunkt, kord max 2h, etteregistreerimisega.
Kui teost laenutasin, siis trükkis masin korrektse teatisekviitungi selle kohta tagastamiskuupäevaga! Välistab automaatselt minu TÜ raamatukogus aeg-ajalt tekkiva paanika, kus mitu erineva laenutusajaga raamatut võttes läheb meelest, millal midagi tagastada. Käi siis mitu korda küsimas...

Pluss veel näitusesaal, kus hetkel ülal presidendi isikliku rahvaluuleautasu saanud Jüri Metssalu näitus kohapärimuste kohta. Hmm... ehkki leitud viide viitab teist kohta (ka?). Näitab see, et väikeses maakonnas ollakse eriti operatiivsed toomaks kultuuri rahvale lähemale? Mitmes kohas samaaegselt?