fimmtudagur, janúar 26, 2006

***

Minu vanaisa suri täna õhtul.
25. jaanuar siis.
Päev peale ema sünnipäeva.
Neli enne iseenda oma.

Esimene matus minu eluaja jooksul minu enda suguvõsas.
Muidu käinud vaid organisatsiooniliikmete omadel.

2 Comments:

Blogger kidari said...

minu soe kallistus ... ja kui ma sind igati aidata saan, kasvõi tee ja hea sõnaga, siis ma olen olemas.

sinu k.

1/26/2006 1:31 f.h.  
Anonymous Nafnlaus said...

sügav kaastunne.
samas - elu paratamatus: kõik, mis algab kord ka lõppeb. Loodame, et see jääb tükil ajal ainsamaks kurvaks sündmuseks. sest vanarahvas teadis, et õnnetused ei tule ühekaupa ja ikka tulevad nad inimeste juurde...

Ole tubli ja püüa vastu pidada!

1/26/2006 9:07 e.h.  

Skrifa ummæli

<< Home