Kääbik

Hommik.
Juba kl 8 näitab termomeeter 28 plussmärki. Ent pole siin kurta midagi, käredal talvel hea meenutada neid päevi, soojendamaks end seestpoolt...aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna rääkida...:)
Minu tööpaik asub teisel korrusel, kohe selja taga on rõdu ja ülal pääsukesepesa. Võlvinurgas, seina vastas. Rõduuks saab lahti tehtud kohe, kui esimene tööle jõuab, et vähegi inimese moodi hingata saaks ja jahedus lehviks.
Täna aga hakkas silma väike tombuke pesa all maas. Selili. Krõnksus varbad taeva poole. Keha kaetud hallvalgete udusulgedega, ent tiivad juba "päris" ja mustadest pikkadest sulgedest. Silmad siiski vaid pisikesed kollased kriipsukesed, olematud, veel mitte avanenud. Justkui elust lahkunud...Siiski-siiski, siisike! Keerasin ta jalgele ja väiek päkapikk hakkas hoogsalt ringi ukerdama. Sõna otseses mõttes ringi. Eks peapõrutus/ajukahjustus pane ringliikumisele, see juba raamatutõde. Vaadanud, et täis eluvaimu, otsustasin ta pesasse tagasi aidata.
Kummikinnastatud sõrmede vahel tuli päkapikul isegi konn kurgust välja ning hakkas häälitsema teine:) Päkapikk siis. Vahemaad rõdupõrandast pesaboksini oma 3,5- 4 m. Vahemaa läbimisel oli abiks minu pikk kasv, taburet, mille iste keerles ning rõduserv.
Aga tibu sai pessa.
Kõva sädin ja rahu majas.
Saab toitu ja ehk ka korralikuks linnuks.
Pesas on ta püsinud juba mitu tundi, seega on lootust, et kõik lõppeb õnnelikult.
Seekord:)

>>>> peaks veel kirjutama oma suurepärasest nädalavahetusest Kurtna järvestiku ning kirde-põhjaranniku kandis
>>>>kuidas ma veetsin päeva Pärnu rannas ning millise naljaka pettumuse osaks sain

Hiljem.