Constantly wanting

Elektrsinised viikarid, erkollane õhuline sall ümber kaela mustmusta toppi elavdamas, geelisoeng- mul on kevad. Täna on kevad. Mul on soonte asemel kergelt veel jäätanud nõlvada vahel vulisevad käredaveelised vooluojad, sisepäike omab põskepaitavat soojust, tahan nii paljusid asju nüüd ja kohe ja praegu ja hetkel ja...ja...ja...

Täna on lihtsalt hea päev.

Vbla otsati sellepärast, et Neil läks Helsingis hästi. Ettevõtmistel, kuhu minagi oleksin olnud kaasatud, kui vaid oleksin omanud piisavalt finantsi. Aga ei, ma parem jään ilma, sest põhimõtteliselt ei laena. See on see ISE hakkamasaamine. Et kui ISE ei saa, siis parem ärgu olgugi... Rumal või? Mkm:D Ehkki ma juba murenen vaikselt, suudan pisut teiste pakutud tugesid usaldada;)

Oleks olnud harukordne "Charley inglite" ühisrinne. Seekord jäi Blond maha. Ent tulev aasta, TULEV aasta ehk ei valmista ma enam kurbust ega kahetsust ei teistele ega endale.

On, mida oodata. Igast asju on oodata- päriskevad, päike, sünnipäev(ad), puhkus, tantsukursus(ed?), jooga, jalgrattaga sõitmise ilma tekkimine, ujumine, inspiratsioon, et TEHA, reisimine(?), garderoobitäiendused (ise ja vbla ka poest), kapitaalne välimusevahetus (?), arendused ja õppimised ja tegemised ja..ja..ja...

Täna on energia. Hirmsuur.

Loodan, et püsib reedeni, mil taaskord üle vaheaja hääletamist saab katsetada. Teadagi, kuhu;)