Tribuut Undile
Igasse blogisse oma Sügisballi rida, jajahh:)
Kaks tundi puhast kulda. Sest nii ongi. Elukoomilised kohad koos virvendava reaalsusega. Teed ja rajad, et tunda end hästi ja õnnelikult, otsimised vähese leidmisega (kui üldse). Teksti vaid niipalju, et täita A4 leht, ent miimika, pilgud, kehakeel- kõnekamad kui sõnad, mis vaevalt pressitud üle huulte. Kehakeel, mis palju enamat edasi andmas kui pelk võrgutus. See film rääkis minuga igas kaadris, iga hetk täis suhestumist, mõistmist. Enesehävituslikud võtted, et tappa igatsust...Kui paljud teevad seda siin ja praegu ja päevast päeva... Huh, kui mõelda labaste toodete peale (seebikad, ameerika komöödiad, etc), kus kogu tegevus on sõnadesse dubleeritud ja hullematel juhtudel ka naerukohad külge kleebitud- et oleks põhjalikult peenike magus pudi, mida vaatajale silma-kõrva-kõrri toppida. Mis jääb seal endale talletamiseks?
Lasnamägi kui taust, samaedukalt toimiks tegevus ilmselt kõigi miljonilinnade karpkvartalites või kusiganes. Teisest inimsesest ja eluõnnest puuduse tundmine võib areneda mistahes keskkonnas- nii karusnahkades kui närudes. Kaadrid, detailid, sümpaatsed tegelaskujud, iluesteetika... Üks silm naerab, samas kui teine tunneb pisut nukrust-paratamatust-kahetsust. Kas oli masendav? Eih, on palju lohutumaid teoseid, mille kõrval vaadatu on vaid leeblt kirbe pilk seebimulli serva alla.
Arvasin selle "minuks" ja ta oli seda. "Ta", jajahh. Kaasa aitas ka isiklik meeleolusätung, millesse film istus täpselt nagu kinnas pihku. Pärast oli hing helge ja õiglane väsimus pikast päevast koos mõtisklustega.
Pilved mõtteist hajusid eemale.
Tuleb reede ja tuleb Tartu.
Tuleb laupäev ja tuleb raba.
Kaks tundi puhast kulda. Sest nii ongi. Elukoomilised kohad koos virvendava reaalsusega. Teed ja rajad, et tunda end hästi ja õnnelikult, otsimised vähese leidmisega (kui üldse). Teksti vaid niipalju, et täita A4 leht, ent miimika, pilgud, kehakeel- kõnekamad kui sõnad, mis vaevalt pressitud üle huulte. Kehakeel, mis palju enamat edasi andmas kui pelk võrgutus. See film rääkis minuga igas kaadris, iga hetk täis suhestumist, mõistmist. Enesehävituslikud võtted, et tappa igatsust...Kui paljud teevad seda siin ja praegu ja päevast päeva... Huh, kui mõelda labaste toodete peale (seebikad, ameerika komöödiad, etc), kus kogu tegevus on sõnadesse dubleeritud ja hullematel juhtudel ka naerukohad külge kleebitud- et oleks põhjalikult peenike magus pudi, mida vaatajale silma-kõrva-kõrri toppida. Mis jääb seal endale talletamiseks?
Lasnamägi kui taust, samaedukalt toimiks tegevus ilmselt kõigi miljonilinnade karpkvartalites või kusiganes. Teisest inimsesest ja eluõnnest puuduse tundmine võib areneda mistahes keskkonnas- nii karusnahkades kui närudes. Kaadrid, detailid, sümpaatsed tegelaskujud, iluesteetika... Üks silm naerab, samas kui teine tunneb pisut nukrust-paratamatust-kahetsust. Kas oli masendav? Eih, on palju lohutumaid teoseid, mille kõrval vaadatu on vaid leeblt kirbe pilk seebimulli serva alla.
Arvasin selle "minuks" ja ta oli seda. "Ta", jajahh. Kaasa aitas ka isiklik meeleolusätung, millesse film istus täpselt nagu kinnas pihku. Pärast oli hing helge ja õiglane väsimus pikast päevast koos mõtisklustega.
Pilved mõtteist hajusid eemale.
Tuleb reede ja tuleb Tartu.
Tuleb laupäev ja tuleb raba.
Efnisorð: koge (mitte laev), mandel riisipudingis, mõtleja võrkkiiges
4 Comments:
Lugesin kunagi pr Liivamäe ajal olümpiaadi tarbeks "Sügisballi" raamatuversiooni.. ja nautisin.
Filmi kohta tehniline tähelepanek - kinos vaadates ajas käsikaamera (tahtlik) kasutamine (ja sellest tulenev pildi kõikumine-liikumine) mul pea ringi käima.
Iivelduse tõttu olen mõne teise (vähem meeldinud) filmi vaatamiselt isegi lahkunud :).
Nojaa, need vilkuvad-värised vahtrapuud jah, oli pilku kõrvale pöörama panev tõepoolest. A kõige muu kõrval- andeksantav:)
Kas ikka on olemas igavest andeksandi?
Eriti siis, kui sul puudub enese kogudus, on vaid sõbrad ja mõttelaaslased? Ja kas nad ikkagi lõpuni on, sest osad neistki on Inkvisitsiooniordu Ryytlid...
Till Death, Sth. may apart...-|- = +?
Kahtle kõiges, ent m õ õ d u k u s on oluline märksõna meeles pidada! Lilled ja liblikad segi nahkhiiretiibadega, pole mõistlik emmal-kummal prevaleerida.
Rohkem valgust!
Skrifa ummæli
<< Home