Puud,vesi ja päikesepaiste

Nädalavahetuse soojad suvepäevad eksisid ära koos meiega Meenikunno metsade ja raba vahele. Ligi 18 km metsateid, Rebasmäe rauaveeline allikas, Ilumetsa meteoriidikraater, kohalik pehmekarvaline valge-oranz kass, kes meiega sinna ja tagasi kaasa matkata otsustas, ülima järjekindlusega kusjuures. Tüütud ja jäledad põdrakärbsed- ilmumas särgile ja särgi alla täiesti kuuldamatult...brrr. Mis veel pisut morjendas- tempo. Ehk vbla võib seda taas võtta kui õppetundi kannatlikkuse osas. Nomaitea, kas mu kõndimistempo on t õ e s t i nii ülemõistuse kõrge? Või et ma ei suuda end linnatempost loodusesse enam ümber lülitada? Ma näen kullendavaid kaselehti, veripunaseid haavalehti, tumerohelisi kuuski ja sügisesi seeni ka kõndides kolonni eesotsas, jättes viimased sabalõpus poole kilomeetri taha...See ootamine, järgiootamine...eih. Vaade Päikeseloojangu majast rabale oli ülev, öised tähed eredad ning metsa tagant tõusev kuu hiiglasuur ja särav nagu ülesvisatud lõke. Kuumavad jalad pista raudkülma laukavette, peaaegu täiuslik. Teed ja süüa ja suht varakult õnnist und puhkama- mis teemasid laua ümber hilise öötunnini lahati, ei puutunud üldse minusse. Teisel päeval jõudsime rappa, kus liikus nii mõnigi seltskond veel, pidades silmas jõhvikaid, mida korilasegeeni omades oleks võinud küllaga kaasa korjata. Piirdusime kõhutäiega. Sinna ja tagasi Viipsaare vaatetornini ja kotto ää. Mõned jõudsid ka Võhandu paljanditeni.
Kõige otsa paar filmi (klassikud- "Marukoerad" ja "Trainspotting", millest inspireerituna väisasin taas raamatupoodi ning omandasin kultusteosed- Palahniuki sulest "Kaklusklubi" ning Welshi "T", originaalkeeles ja shoti murrakus, mida lugeda saab tõeliselt põnev olema) ja tagasi põhjarannikule alles esimeste päikesekiirtega esmaba hommikul...

See on see välisring, mis võib avalikuks saada. Sisering kipub üha enam lukku ja tsensori alla minema...See näib olevat üleüldine tendents siin blogiilmas, kõigile (kuhu olen sattunud) on äkitselt eraelu väärtus teadvusesse tõusnud. Vähem kollast elu ja teineteise lukuaugust piilumist- hakab igav? Võib-olla.