O tempora...

Muusa
kui luulelikult
Allikas
Alus
kui suureliselt
inspireeritud
inspiratsioon
Mõtted
edasimõtlemiseks
täiendamiseks
ehk kasutuselevõtmisekski
Kommentaarid
edastatud meediumis
miks
ei saa kohtumisel elus
muutvad
Muutused
muutumatud
ei taha

On kahetine ajatunnetus. Märgatavalt kiiresti realiseerub see, kui võtta aluseks kalender ja kellaaeg- juba on august, mis siin imestada. Aasta 2005. Eilne päevgi sai otsa üliruttu- enamik aega siiski magades. Jah, ka mina vahel siiski magan, erinevalt laialtlevinud eksiarvamusest. Ilmselt teen ma seda salaja ja keegi ei oska arvataga?!?:) Sellise ajakäsitluse sees on aga teine dimensioon, mis esimesest palju suurem. Kaob ära argielu "peab"-tempo ja rutt, kasutan piiramatut aega. Dimensioon, kus on lähedased inimesed. Kellega ei taha tavapäraselt tormata, vaid Kulgeda. Sügavuti. Aeglaselt. Mõnuga.
See on täiesti võimalik.
Keegi peab mõistma.
Mis selles siis halba on?/süütute sinisilmade pilk-pilk/

Sellised mõtted siis varahommikul enne magamaminekut:)
Nägin, mis ma nägin:))

Kus on mudija-mees heade kätega?
Kas tõesti peab minema ja selle eest peale maksma;)