miðvikudagur, mars 08, 2006

Protokoll & etikett

Kõige hullem on jäine viisakus ning kahepalgeline sõprus.
Et see ikka ja jälle üles kerkib...


Positiivsest hiljem.

***************************
Edit version.
Naised. Üks päev ka meile. Meile, kes me kõigi ja kõige eest hoolitseme 364 päeva aastas. Hoiame korras ja sätime sassi läinud taustalõngu. Üks päev teravdatud tähelepanu (mitte et väikesed tähelepanuavaldused ülejäänud päevadel liiast oleks;).
Tulbid minu laual kuvari kõrval...lifting:)

Ultravõrdses ühiskonnas seda juba ei juhtu. Diskrimineerimine võlutakse mingist kandist kindlasti välja. Elementaarne meeltpaitav tegevus nagu lillede kinkimine, ukse avamine, mantli selga aitamine, esimesena siseneda/väljuda laskmine...kõik see loomulikkus kaob.
Vanakooli kuldne kasvatus meestel, mis õpetas austust ja sõnul seletamatut viisakust...
Keegi lausa ei õpetanud, see tuli iseenesest ja oli nii loomulik, nii loomulik. Ilma et naine oleks tundnud üleolekut või mees alandust.
Miks räägin minevikus ja uitan möödunud radadel?
Sest ma näen konkurentsi- ja võitlusvaba suhtlemist üha vähem. Ja kuna ise olen ilmselt relikt minevikust, siis on kurb, et "minu rahvast" on järgi jäänud ülivähe.
Või on kusagil nende oma väike kogukond?
Minu ringis on vaid kolm eksemplari.

Täna on see päev, kus rõõmustan lillede üle, ehkki südames on must muremaa.

**********************************************

Täna on Rahvusvaheline Väga Hea Välimusega ja Kuradi Tarkade Naiste Päev!

0 Comments:

Skrifa ummæli

<< Home