Tuli&Tung&Torm teeklaasis

Rõduukse taga laekaare orvas on savist pesa, mis alates eilsest on asustatud vilka tegelase poolt. Ilmselt on ta räästapääsuke... Kirsioksad õitsevad laual, viies mõtted jaapani filmidest tuttavatele kirsialleedele, roosavalgesse õievahtu, milles pika seelikuga kübaraserva varjust piiludes uitaks ja mõtleks ainult helgeid mõtteid...

Distantseeriks end teadlikut intriigidest/tulistest aruteludest/reaalsusekontakti kaotanud ideedest-teostustest. Kui kasutada ära üht msn-i nime ja pisut parafraseerida, siis ühtmoodi kahju tekitavad nii tikud taskus kui säde silmades. Ebamõistliku kasutamisviisi korral lahvab kulutuleleek, mida ühed tulutult summutavad, teised, vältimaks iseenda põlemist, hoiavad kõrvale. Kas see kõrvalehoidmine/mittesekkumine on argus? Või hoopis iseenda ja oma teadmiste-kogemuste(liigne?) väärtustamine ja selle läbi iseenda idrentiteedi aj mina säilitamine/hoidmine võimalike (kahjulike) mõjude eest? Mis kasu on tarkusest ja kogemustest, mida ei kuulata ja mis maatasa tehakse tulipäiste ultraidealistide poolt? Milleks kulutada siis energiat kogutud tarkuste väljaütlemiseks? Kui vanker ükskord kraavis, vbla on siis elu ühtlasi üht-teist õpetanud ja on see koht "I told U so" ehk siis teistpidi mõistmine, et oleks pidanud vanemaid kuulama...
Inimeste erinevus/ mõttemaailmade erinevus masendab mind mõnikord hirmsat moodi. Diskussioonis võib kaugele edasi minna teemal, kes ütleb mis on õige, aga kuna see väljub kontrolli alt, siis hetkel jätaks selle rea sinnapaika... Ühesõnaga. Masendav on, kui ilmselgelt (minu jaoks) mõistlikule tegutsemis-/mõtteviisile, poogitakse külge ja rakendataks hoopis pööraseid ja ebareaalseid viise. Tehakse/ollakse vaimsutuses asjast, mis on abs absurdne, ebareaalne, ebamõistlik ja mitte üldsegi positiivne ega naljakas ega muul moel vabandatav...
Liiga palju sõnavahtu ja ideedepööriseid, mitte ühtegi konstruktiivset lahendust...
...tuli, tung ja torm...
...konstruktivismi mitte ka minu poolt, sest ei jõua võidelda...tuuleveskite ja pöörasustega...
Skeptitsismi mõrkjas kastmes näen hukku ja kadu...

Mis ma selle kõigega öelda tahan?
Taevas, tulge ometi mõistusele! Või on kõigil igav, et tegeleda loogiliste käikude asemel kõrval- ja ringteede leidmisega?

Kuripoiss küll!