Puhas rahulolu päevast
Äkiliste hoovihmahoogude ja ilmapimendavate pilvelaamade vahele mahtus kenasti ära üks laubane lõuna, kus temperatuur oli meeldiv, päike ei kõrvetanud, maa oli kuiv, taevas pilves ja õhk tuuletu. Seega perfektsed tingimused, et minusugune algaja jooksja saaks enesele rahulolutunde ja üpris talutava aja protokolli... ja valutavad põlved pühabaks ja üleüldise after- tunde terveks järgnevaks päevaks ja süüa ja laevapiletid Helsingisse, kuhu minna aega kuni jaanuari lõpuni ja... ja... ja...
10 km stardis olid inimesed minust vanemad, nooremad, kõvasti nooremad, teisest soost, samast soost, kostümeeritud (ainult stringidega varustatud meesjänkud, no ketsid-sokid ka, ...urrr;), spetsiaalses jooksudressis-jalanõus, kortsulisemad, kaalukamad, treenitumad... Kõigil ketsiküljes spetsiaalne kiip, mis alustas ajavõttu, kui astusid üle stardijoone ja pani aja lukku, kui astusid selle sammu teistkordselt lõpetades. Seega täpsus ja korrektsus ennekõike! Ebaõiglane ju alustada kõigil ajalugemist stardipaugust 12:30, kui mõnel osalejal algjooneni mitusada lisameetrit, kus paksult rahvast seismas-aegapidi liikuma hakkamas. Aeg siis lõpuprotokollis 01:04:sekundeid peale. Võrdluseks kõrvale- viimane koht minu distantsil kandis numbrit 6464 ja oli ajaga 02:11. Et siis- minu tulemus selle massi sees täiesti arvestatav keskmine:D Nii koha- kui ajaarvestuses;) Võite ise kodukalt kerida ja tuttavaid otsida. Aeganõudev, hoiatan! Miski otsing võiks olla liidetud, oleks abiks, aga oleksid on teadagi...
Pea olematute taldadega tavalised mustad tennised olid üpris jalasõbralikud, ennetades põrutusi, valisin muru ja pinnase asfaldiveeres, hingasin rahulikult omas tempos 3+1 rütmiga ja eneselegi üllatusena oli 7 km juba läbitud. Vahepeal oli möödunud 1 joogipunkt, millest väleda sammuga mööda lippasin. 7 km kanti jäi ka teine joogipunkt, kus mängis rõõmus akordionimees. Veidi vett, ent see lõi hetkeks rütmi sassi ja tuli mõnekssajaks meetriks käimistempo valida. Keegi maikaga kortsuline ja kuivetanud, ent sõbralik vana mees tönkas must mööda joosta, ise kiideldes: " Mina ei anna alla! Vaata kui kõva mees ma olen!" Huumor:) Heatahtlik:) Vahetasin pidevalt teeservi, et oleks pehmem lipata ning oligi juba viimane joogipunkt, kus magus spordijook hetkeks kõik lõõrid kinni kleepis. Probleem lahenes iseenesest õnneks peagi ja juba ta oligi kuuldekauguses. Lõpp siis. Viimased sada meetrit spurtisin ootamatu energiasööstust kantuna, takkajärgi on tunne, et jaksu oleks olnud varasemagi kiirendusealguse jaoks...aga läks seekord nii:) Vbla oleks siis tulnud aeg alla tunni nagu oli algeesmärk... kes teab, kes teab...
Sest mõelda ei olnud mahti. Täielik keskendumine hingamisele ja rütmile. Täielik unustus. Mitte ühtegi mõtet. Mitte kellestki. Mitte millestki. Lihtsalt... Kõige "lihtsamalt" ever...
Venitusharjutused ja vesi kohe peale lõppu. Supp (peab teinekord ka seljanka sisse sidrunit panema, lõikude kaupa, ülihea:), leib, aroonia-kirsi-õuna-mu-lemmik, kohuke ( miks küll "K", ma hetkeks kibestusin). Endiselt mitte ühtegi mõtet. Selline...hõljumine ja pearinglus ootamatult intensiivistunud vereringest, soonte laienemisest ja vererõhu langusest selle käigus. Mõnus. Teist moodi.
Ei hakanud massgrupipornot harrastama st. ennast SS-i pesuruumidesse pressima, vaid kihutasime kodukanti puhkama ja puhastuma. 100-kraadise lava peal kolm tiiru ära käinult, ennast mee ja soolaga pehmitanud füüsiline mina tegi tänukummarduse vaimsele minale, et see siiski otsustas väljakutse vastu võtta omamata erilist ettevalmistust. Mõned kokteilid ja muud joogid....
10 km stardis olid inimesed minust vanemad, nooremad, kõvasti nooremad, teisest soost, samast soost, kostümeeritud (ainult stringidega varustatud meesjänkud, no ketsid-sokid ka, ...urrr;), spetsiaalses jooksudressis-jalanõus, kortsulisemad, kaalukamad, treenitumad... Kõigil ketsiküljes spetsiaalne kiip, mis alustas ajavõttu, kui astusid üle stardijoone ja pani aja lukku, kui astusid selle sammu teistkordselt lõpetades. Seega täpsus ja korrektsus ennekõike! Ebaõiglane ju alustada kõigil ajalugemist stardipaugust 12:30, kui mõnel osalejal algjooneni mitusada lisameetrit, kus paksult rahvast seismas-aegapidi liikuma hakkamas. Aeg siis lõpuprotokollis 01:04:sekundeid peale. Võrdluseks kõrvale- viimane koht minu distantsil kandis numbrit 6464 ja oli ajaga 02:11. Et siis- minu tulemus selle massi sees täiesti arvestatav keskmine:D Nii koha- kui ajaarvestuses;) Võite ise kodukalt kerida ja tuttavaid otsida. Aeganõudev, hoiatan! Miski otsing võiks olla liidetud, oleks abiks, aga oleksid on teadagi...
Pea olematute taldadega tavalised mustad tennised olid üpris jalasõbralikud, ennetades põrutusi, valisin muru ja pinnase asfaldiveeres, hingasin rahulikult omas tempos 3+1 rütmiga ja eneselegi üllatusena oli 7 km juba läbitud. Vahepeal oli möödunud 1 joogipunkt, millest väleda sammuga mööda lippasin. 7 km kanti jäi ka teine joogipunkt, kus mängis rõõmus akordionimees. Veidi vett, ent see lõi hetkeks rütmi sassi ja tuli mõnekssajaks meetriks käimistempo valida. Keegi maikaga kortsuline ja kuivetanud, ent sõbralik vana mees tönkas must mööda joosta, ise kiideldes: " Mina ei anna alla! Vaata kui kõva mees ma olen!" Huumor:) Heatahtlik:) Vahetasin pidevalt teeservi, et oleks pehmem lipata ning oligi juba viimane joogipunkt, kus magus spordijook hetkeks kõik lõõrid kinni kleepis. Probleem lahenes iseenesest õnneks peagi ja juba ta oligi kuuldekauguses. Lõpp siis. Viimased sada meetrit spurtisin ootamatu energiasööstust kantuna, takkajärgi on tunne, et jaksu oleks olnud varasemagi kiirendusealguse jaoks...aga läks seekord nii:) Vbla oleks siis tulnud aeg alla tunni nagu oli algeesmärk... kes teab, kes teab...
Sest mõelda ei olnud mahti. Täielik keskendumine hingamisele ja rütmile. Täielik unustus. Mitte ühtegi mõtet. Mitte kellestki. Mitte millestki. Lihtsalt... Kõige "lihtsamalt" ever...
Venitusharjutused ja vesi kohe peale lõppu. Supp (peab teinekord ka seljanka sisse sidrunit panema, lõikude kaupa, ülihea:), leib, aroonia-kirsi-õuna-mu-lemmik, kohuke ( miks küll "K", ma hetkeks kibestusin). Endiselt mitte ühtegi mõtet. Selline...hõljumine ja pearinglus ootamatult intensiivistunud vereringest, soonte laienemisest ja vererõhu langusest selle käigus. Mõnus. Teist moodi.
Ei hakanud massgrupipornot harrastama st. ennast SS-i pesuruumidesse pressima, vaid kihutasime kodukanti puhkama ja puhastuma. 100-kraadise lava peal kolm tiiru ära käinult, ennast mee ja soolaga pehmitanud füüsiline mina tegi tänukummarduse vaimsele minale, et see siiski otsustas väljakutse vastu võtta omamata erilist ettevalmistust. Mõned kokteilid ja muud joogid....
0 Comments:
Skrifa ummæli
<< Home