fimmtudagur, desember 28, 2006

Kas mind jätkub

peole ja paastule
poolvenna pulma ja
haige armsama sängi veerele
kas mind jätkub
kuu alla seisma
hõberist* kaelas ja käed koos
küsimas teistele
vastamas iseenesele
kas mind jätkub
kummeljuustega kaunitaride keskele
kihistama ja keerutama
ja muutma oma heledusega
selle öö värvi
kas mind jätkub
kuulatama tuisku
vaikima viimase hetkeni
saatma sõna tuviga
unega
tuulega

kas mind jätkub

*originaalis sõna "kuldrist", modifitseerisin meelevaldselt endale kohasemaks:)

***

olen vesi
voolan hommikul välja
mul on huuled prillid sõrmus ja käed
olen vesi

ühest unusest järvest
sügavalt maa alt
tungin välja kui allikas
vulinal trepist alla
tänavale

vaatan kella ja jõuan kooli

tere vesi
kuidas siis läheb?
olen täna soojemaks saanud
mullune lumi on läinud

ja mida sa vesi siis tahaksid
täna õppida?

tundma tuld
tundma tuld ennast kaotamata

Kristiina Ehin "Kaitseala"

0 Comments:

Skrifa ummæli

<< Home