There's things u cannot do, words u cannot say

Ei pabista üldse. Ainult väga õudne on olla. Tõesti õudne. Sest kardan, et teen end totaalselt rumalaks kõigi nende kahekümne inimese ees. Mitte et keegi näpuga näitama hakkaks, aga endal on iseendaga halb. Õnneks olen kohe teine vastaja teisipäeval, mistõttu on seegi hea, et tervet päeva ei lähe põdemisele raisku. Kl 9 saab sisse mindud ja hiljemalt kl 10.30 hakkan ma oma teadmistega hiilgama. No ma ikka pingutan ka kõvasti, pea neli päeva pole toast liikunud, vaid ainult materjale lugenud. Palju tuleb isegi meelde ja seostub kunagiste varasemate ponnestustega, aga kas ka õigel hetkel? Nii lihtne oli kekata "ah, meil lõputööd ei ole, on ainult kaks riigieksamit"...
Kõikki muid asju lahendan ehk pärast, praegu ei jaksa. Alates 8ndast...
Oi kurat...