Kasevete aegu

Tahta parimat,
tahta paremaks...

Aga kui probleemi sulle lahti ei seletata? Kui ei viidata otseselt vigadele/möödalaskmistele?
Sealsamas on kõik sõbrad. Sõbrad julgevad teineteist ka vajadusel kritiseerida. Sõbrad võtavad selle vastu, analüüsivad, selgitavad oma vaatenurka. Sõbrad mõistavad ega tee stseene.
Alati on kaks külge. Vähemalt.
Semiootilisi märgisüsteemegi mitu.
Mida mõeldakse tõsiselt, mis vajab korrigeerimist-täpsustamist, et mõte paremini esile tuleks.
Sõbrad ei vassi.

Teadmatus ei kaitse, see paneb su veel rumalamatesse olukordadesse, kui vbla teadmine seda võiks panna. Vigadest õppimine tuleb ainult kasuks- laiemas perspektiivis ka kogu sõpruskonnale. Hoida üht teadmatuses lootes samas normaalset kulgemist- see ei õnnestu. Kõike pole võimalik kontrollida. Tunnetuslikus laadis on äraandvad märgid kergesti avalduvad. Sest pinge jääb. Õhku ja vahele.


Et need teemad just nüüd erinevates variatsioonides üles tulevad...hala-hala...ja kõik koos.
Paranoiad ei puutu asjasse.
Kõik on päris.
Kes tunnevad mind lähedalt, need ei kahtle!