Pööriste aegu- südames ja sügaval

Kommersinädalavahetus Tartus. Algusega kolmapäeva õhtust kuni pühaba pealelõunani välja.

Kolmapäev

Kohustuslikud asjad...
Mitu tundi enesetõestamist/uskumatute süüdistuste ümberlükkamist. Pettunud, haavunud, hämmingus, kuid teadmises, et ajan õiget asja.

Neljapäev

Üht-teist oli õhtuks vaja- aksessuaare reedeõhtusele garderoobile, raamatut, lilli. Raamatupoodi polnud ammu sattunud. Olen end pea-aegu jõuga eemal hoidnud, sest tean, kui paljusid teoseid ma sealt endale koju tahaksin. Mõeldes ak!tütrele valisin välja luuleantoloogia "Naised on nii imelised"=> remargi korras tagantjärele rõõmustamine=> tahtsin seda ka endale lugemiseks ning reedel see saigi konvendi riiulile kingitud, sõbraliku meesorganisatsiooni poolt koos kaunite sõnadega:) Pealkiri ütleb kõik.
Siis sattusin hoogu ja tegin eneselegi meelehead=> inglise keelne "Geisha memuaarid", D. Kareva "Aja kuju" ning J. Jõerüüdi "Diplomaatia ja mälu". Arve oli suur... see-eest võin ma iga hetk oma lemmikuid sirvida ja neid kaanest kaaneni lugeda, kui vaid tuju tuleb. See on minu jaoks suurem väärtus, kui lihtsalt raha arve peal:)
Õhtu oli emotsionaalselt üks rängemaid. Jätkus kolmapäevane teema (või mitu aega juba enne üles kerkinud teema), lisaks tuli olla rõõmus ja eeskujulik suhtleja. Kahe vastandi totaalne clash.
Tulin eluga välja, liibates ja roomates. Väliselt õnnelik, sisemiselt tapetud. Palju mõtteainet...kui jääks vaid aega, et peatuda ja mõelda...Mu tütar päästis mu taas. Oma olemasolu ja muundumisega ühest etapist teise;)
Hea meel oli taas kanda rebasteklit...põimida linte, kinkida suur tulbikimp...

Reede

Ootamatult oli päev saanud õhtusse. Tulid külalised, tulid omainimesed...Tseremooniameistrina oli tihedalt tegemist, juhatades sisse ühte vahvat etteastet teise järel, meeleolu pilvedes ja pilvitu=> lõpuks ometi MEIE pidu:) Ilu ja headuse vaim lehvis ringi...
Rõõmustasin, et tulid...ehkki vestluseks polnud suurt mahti...
Miks ma peale õhtu lõppu külla läksin?
Et tingimata oma kõne kusagil ekstreemsemates oludes valmis kirjutada? Eraldada ennast sellest keskkonnast, mille kohta tuli ajakohaselt midagi öelda? Olla ehk leebem/objektiivsem/ üldisem? Olla koos inspireerivate inimestega? Jah jah jah ja jah.
Kõne tuli aus... Luulenäidetega sest samast Kareva uuest raamatus. Siinkohal pole võtta koheselt, kuid editin nad:)
...ja öö tuli pikk. Hommik hakkas juba hahetama, kasvades üle päevaks, ilma, et minu silmad oleksid olnud kaetud une unustusseviiva looriga. Pikad vestlused erinevates keeltes...
Sinuga ja Sinuta.

Laupäev

Tuli olla VÄGA asjalik. Peas aga tormlemas segased vood. Lisaks mittepuhkamine. Kõne esitamine. Erilise hetke erilised emotsioonid. Olin seda nii kaua oodanud. Palju aspekte said ühte piksevardasse kokku ja katusekividest olid vaid pilpad.
Kui panna kokku tänavuse õhtusöögi road ning eelmise koha, siis oleks tulemus ideaalne. Seekord jäi puudu privaatsusest, vbla kannatas just seetõttu ka cantuste tegemine...kes teab...
Õhtu lõpp oli mõnes mõttes piinlik...
Poole sõna pealt uinusin diivanil...mingil hetkel jõudsin voodisse...mu tütar jäi üksi teleri ette...katkendlikud mälupildid...kurbus...rõõm...segadus...rahulolu...

Pühapäev

Ja juba nad tulid taas...ega mulgi kõlvanud enam pidzaamas ukerdada:) Pudrule-pudrule...
Seejärel megapikk rebastund igat liiki osavõtjatega...
Sain õnnelikult ühele poole...kiitus kulus marjaks ära...sellel hetkel...arvestades eelnevat perioodi
Kambakesed vil!!le külla ja taas konvent tühi...
Värvivara peitu ja bussile...
Sulnis lillelõhn vaid ruumides hõljumas...

Ilmselt KÕIGE meeldejäävam kommerss.
Et ikka vanas eas veel õnnistatakse!