fimmtudagur, október 19, 2006

Kirjanduskild

"Endymioni tõus" sarnaneb paljuski "Silmarillionile".
*eepiline=mahukas=suurt ajaperioodi hõlmav
*sõlmib kokku lahtisi otsi, sinna-ja-tagasi segadikke
*heidab pilku Asja taha ja sisse
*hingeline armastuslugu kõige selle sees...

See viimane õnneks mitte lääge-labane-imal, vaid... eeterlik, saladuslik ja sealsamas nii puhtalt ehe ja loomulik. Ja need humoorikad lausungid ootamatutes kohtades... Nagu kirss tordil:) Doseeritud ülima mõõdukusega, pigem napilt, aga meeldejäävalt keset tõsist situatsiooni.

Üleüldiselt pole armastuslugude armastaja ega ka vilunud ulmes uudistaja. See aga... meelitas välja nii mõnegi emotsiooni ja köitis diivanile.

3 Comments:

Blogger don Digimon said...

igaks juhuks küsin üle, et eelmised kolm osa ikka loetud?

10/22/2006 7:24 f.h.  
Blogger lalione said...

Ikka:)
Aga ammu...paari aasta eest.
Pole kombeks loetud ilukirjanduslikke raamatuid üle lugeda. Ja kui ajaline lünk sisse tuleb, siis võib juhtuda, et mõni liin on juba sassi läinud ja pole meeles, kui lugu lõpplahenduseni jõuab.

10/24/2006 5:14 e.h.  
Anonymous Nafnlaus said...

Kuid minu kogemus on õpetanud mind kartma teoseid, mis kõiki otsi kokku seovad. Asimovil, simmonsil ...

Selline kunstlik kokkusulatamine lõppeb tihti kurva tulemusega, mida võib kutsuda käkiks.

Ja "Endymioni tõusu" lõpp on minu alandlikku arvamust mööda käkk.
Hoolimata kogu ülejäänud sarja ilust.

11/12/2006 1:50 e.h.  

Skrifa ummæli

<< Home