Tuulest tuisuse meelega

Kuna ma ise jõuludest midagi eriti ei pea, siis jäid ka tänavu ära kõiksugu soovid sõpadele-tuttavatele-endistele-praegustele. Kuidagi...tühi ja õõnes on see soov, mida kergelt saab tõlgendada kui soovi lihtsalt soovi enda pärast, ilma sügavamat sisu omamata. Stiilis "kunagi aastajooksul ei tulnud sa mulle meelde ja nüüd siis võtan kontakti, et lihtsalt öelda "Häid jõule"...noooh...ei ole minu teema, ei ole üldse. Dilemma muidugi, mõnele vbla mõjub liigutavalt, aga kellele just? Kes teab, see teab sõnadetaki...usun enam sellesse:) Sama mage on kinkimine kinkimise pärast, kohustuse pärast...

***
"Esmakordselt..." list, mis spetsiaalselt sellel aastal robinal sissekandeid on saanud, sai uue täienduse. Nüüd on vaadatud tsirkus ja Linnahall seestpoolt. Hiina tsirkuse päris hiinlastest neiud ja noormehed, noorim esineja 10-aastane, esitasid akrobaatikat erinevate vahenditega erinevatel tasapindadel, taustaks ida muusika. Ja ei mingeid loomi, mis oli siiras õnn mu jaoks! Graatsilised sulnid neiud punase lindiga lae alla tõmmatult, neiu punases ja rõngal samuti heljumas... ilusilus...Aga...miks nad küll pidid oma punalipuga kava alguses ja lõpus lehvitama...

...ehtne nõukogudeaeg...pompöössus ja "avatud uste" stiilis kemmergala...mystika...:D

Ma tavaliselt ei käi massiüritustel, ei sise- ega välisruumis... see aasta jah, on teisiti;)

Palju asju on teisiti...

***
Vaatasin Sinu sinistesse silmadesse ja tõsisesse suunurka. Punases särgis, istusid vagunisse, näoga minu suunas, mitu pinki sinnapoole. Mitte nii sõjaväelaslik enam... ent sama raidkuju.
Jah, seda ei ole enam päris kindlasti.