Maailmamõtlikkuimõtlik...

S. 1910, ametilt korrektor läbi kõikide keeruliste aegade.
S. 1928, ametilt läbi raskuste meditsiiniõde, "Moero"'ga ühel ajal sadamast lahkunud laevaga väljarännanud Saksamaale, lõpuks Austraaliasse, kus pere alustas mittemillestki.
S. 1929, ametilt töötegija, kes teinud kõike, et perel elu sees hoida.
S. 1928, ametilt arvepidaja, naiseks sirgumisest.
S. 1931, ametilt arst ja väikestviisi rändaja ning luuletaja.
S. 1934, ametilt tehnoloogiainsener, kasuperes kasvanud, 13- aastaselt oma ülalpidamist ja elu teenima.
S. 1935, ametilt algklasside õpetaja, noorelt leseks, matnud oma 15- aastase poja.
S. 1936, ametilt masinakirjutaja, lastehalvatuse tõttu juba lapsena ratastooli jäänud, vanaema poolt elulejärjele suunatud.
S. 1939, ametilt töötegija- autojuht.
S. 1938, ametilt õpetaja, ema, kel viis last, huvi seksuaalelu vastu läbi aastate nullilähedane, ent usub õnne ilma selletagi.
S. 1941, ametilt kontoritöötaja-laborant, isata kasvanud, saarele elama-tööle suunatud.
S. 1956, ametilt raamatupoes müüja.
S. 1958, ametilt lihtne maanaine, farmitöötaja.
S. 1954, ametilt raamatukogutöötaja.

Kõigil on lapsed, pea-aegu kõigil alkoholi liigtarvitav mees, mõnel vägivaldnegi, tihtipeale kirjutajast kirjutamise ajaks lahku läinud või surnud. Rasked eluolud, kas siis sõjast või lihtsalt vähesest rahast, kuna kõik naised on olnud töötavad pereemad või kodused, mistõttu suuri summasid ja karjääri siit ei kajastu. Võitlus iseenda olemasolu, inimväärse olemasolu eest, elamine lastele, abikaasale, töö, töö, töö...

Eve Annuki poolt koostatud raamatus "Eesti elulood. Naised kõnelevad"

Kas tänapäeva noortes peredes on samamoodi nii kohutaval määral alkoholiprobleeme? Kus perelelu mürgitajaks tänu sellele on "kallis elukaaslane-abikaasa", ehkki kõik alguses vbla ilus ja roosiline näis?

Tavaliste naiste eriomased elud ühiste nimetajatega...
Ei ole ju ometi nii, et ongi nii?