Kevadetüdruk
Mul on hea võimalus olla üle aegade rahulikult omas kodus. Aga ei, ma lähen sinililli vaatama, nende silmi mulluse lehekõdu alt päästma...
7. mai saab olema uus algus. Praegu on transformeerumine. Ja varsti-varsti enne Uut tuleb venna ja ema, Üks Mälestusväärne Päev, kauaoodatud Päris puhkus, ammuigatsetud spa-trett üle mere:) Sekka kindlasti veel palju toredaid hetki ja kohtumisi ja olemisi.
Ma üksba mõtlesin, et kuhu on kadunud need mitmetasandilised alltekstidega kirjatükid siin "minu" keskkonnas. Kas ma ei viitsi? Või pole (enam) põhjust? Kas see on küpsuse märk? Või hoopis blaseerumine- tasandumine-taandumine pelgalt elementaarsele-pealiskaudsus? Minimalism? Justkui teadetetahvel siin...kus olnud, kus hakkan olema...
Maitea maitea maitea
Kirjut liblikat nägin nädalavahel Tartus.
Kass on armas. Kui ta mu vastu liibub, mind silib, silma vaatab, nuhutab ja otsib.
Mul ongi ainult armsad inimesed;)
Mulle saab puhuda kasvõi südaöösel.
Kassitapjatele avalik hingepõhjane hukkamõist!
7. mai saab olema uus algus. Praegu on transformeerumine. Ja varsti-varsti enne Uut tuleb venna ja ema, Üks Mälestusväärne Päev, kauaoodatud Päris puhkus, ammuigatsetud spa-trett üle mere:) Sekka kindlasti veel palju toredaid hetki ja kohtumisi ja olemisi.
Ma üksba mõtlesin, et kuhu on kadunud need mitmetasandilised alltekstidega kirjatükid siin "minu" keskkonnas. Kas ma ei viitsi? Või pole (enam) põhjust? Kas see on küpsuse märk? Või hoopis blaseerumine- tasandumine-taandumine pelgalt elementaarsele-pealiskaudsus? Minimalism? Justkui teadetetahvel siin...kus olnud, kus hakkan olema...
Maitea maitea maitea
Kirjut liblikat nägin nädalavahel Tartus.
Kass on armas. Kui ta mu vastu liibub, mind silib, silma vaatab, nuhutab ja otsib.
Mul ongi ainult armsad inimesed;)
Mulle saab puhuda kasvõi südaöösel.
Kassitapjatele avalik hingepõhjane hukkamõist!
Efnisorð: endaga ja endale
2 Comments:
Mida vanemaks inimene saab, seda lihtsamaks kõik muutub - alltekstid ja kihid muudkui kooruvad ja kooruvad. Mingil hetkel näed kohe läbi kõikidest viigilehtedest, millega vastsündinud noored end varjavad. Ning surma hetkeks jääb ÜKS ALASTI TÕDE.
:p
väga segased postid viimasel ajal. ei haaku nad ei omavahel ei lineaarselt ega logaritmiliselt, ega ka mitte taustaga.
ilmselt hakkab keegi kas blogimisest tydima või irl-s "põranda alla minema" (loe: orbiidilt maha langema).
aga ma võin ka eksida... kuid siiski kehtib prakau-paraku ytelus, et "i'm sometimes right, but never wrong"". Ja nii ongi. ehk siis selgemaid ja sisukamaid poste. muidu jääbki mulje, et reaalsus ongi sellinne aimamatu ja hägune udujas "asi", mis igahetk võib laiali vajuda ning igavikku haihtuda.
Ent...
See oleks -
nagu multikas "siil udus"
ilma siilita
ja uduga,
mis iga hetk
võib tuule tõustes
lagendikult ära heljuda
ja jätta ainult
järgi
kuivad igerikud rootsud
kesk laamendavat tuult.
See oleks lubamatu -
kas poleks mitte nii?
Jah, kuid ikka võib
ka teisiti...
Eks Sa Ise Tea.
Skrifa ummæli
<< Home