Maailm mängib

Igal neljapäeval ütlen endale, et olen poolemeelne. Positiivses mõttes:D Nii seegikord. Oli ju See Neljapäev;) Omasmõttes tõstsin taas au sisse samba kui täiesti talutava tantsuviisi, meeldivuserea sabaotsa hõivab nüüdsest cha-cha. Kindlalt. Isegi parima tahtmise korral on üliraske muusikas-rütmis püsida, sammudega saab veel kuidagi hakkama- aga kõik kokku ei ole ju ilus siis, kui need pooled kokku ei kõla. Vbla oli lihtsalt kehv lugu ja üliväsimus... ei oskagi kohe diagnoosida... Uus variant Aliasest sai pelgalt poole minu tähelepanust, sest ehkki kohal oli inemesi-sõpru, kes väärinuks enamat, kui hetkel sain pakkuda, tahtsin ära... kuna mõtetega olin juba tulevas hommikus...

Rongijuhiks oli taas Duracelli Jänku. Tervitas viisakalt, lõpus soovis kõigile reisijaile ilusat kevadpäeva, vahepeal keelas suitsetamist, juhatas tualettidesse, informeeris, millised uksed käivad perroonil lahti ja millised mitte, juhtis tähelepanu võimalike sõiduplaani muudatuste suhtes:) Minu ees istus keegi tädi, kes pakksi lahti ja sidus kimpu kodust nopitd märtsikellukesesülemikesi. Mingil hetkel keeras ta ümber ja pakkus mulle vaatamiseks Oriflame`i tootekatalooge. Ühte- teist oli niiehknii vaja soetada ja tegingi oma tellimisega tädile headmeelt. Igas päevas väike heategu:D Veider lihtsalt, et rongis... Ühest vaatenurgast ülim kapitalism ja pähemäärimine igal võimalikul hetkel ja sammul, teisalt äärmiselt privaatne viis hankida omale kvaliteetset toodet üks-ühele suhtlemisel rutiinivabal ajahetkel. Ei mingit paanilist jahtimist palavas ostukeskuses ega hulluksminemist lõputute lettide vahel.
Võimalus teha midagi teisiti. Kasvõi pisikest ja vähetähtsat, maailmakulgu mittemõjutavat...