Light as a feather

Hommikune tihehall vihmasadu. Kakao-cappucino, mis oma maitselt ja kuuekrooniselt hinnalt teeb igati silmad ette mõne vanalinna kohviku neljakümneviiekroonisele kakaojoogile. Hüpe üle ennelõunase tööperioodi. Lõunapeatus saab olema keeleharjutusi tehes. Hüpe üle lõunajärgse tööperioodi. Enne õhtust prantsuse keele tundi ehk on võimalik külastada twilight- tsooni või hoopis üks veerandtunnine jooksuring või mõlemad...

Hea meel, et nägime viimaks ära "Vääritud tõprad". Ühelt poolt Jan Kausi Sirbis ilmunud pikk ja põhjalik arutlus sel teemal, teisalt pelg, et verelaskmist mitte vaadates saab makstud piletiraha eest kogeda vaid väheseid filmiminuteid. Õnneks oli õnn õuel. Teadvustades, et tegu on stsenaariumiga, kuid ikkagi nautides filigraanset detektiivitööd, erinevate keelte ilu (ameerika kujundlikkus, inglise snooblus, prantsuse voolavus, itaalia elurõõm, saksa teraselisus), tarantinolikke üksikuid, kuid rõhutatud detaile. Silmadelangetamise kohti oli õnneks hoopis vähem, kui tema filmides tavaliselt. Mis köidab, on Lugu. What if... Millised oleksid riigid, meie, kui...

Alustatud on arengut saamaks sisemiselt teadlikumaks, mis ja kuidas tegelikult toimub ja võib-olla mingil hetkel anda ka konkreetsem panus.

Baltisaksa, Jaapani ja Prantsuse maali- ja filmikunst tulemas.
Viljandi ja kõik need suvel õpitud tantsukavad ehk ka.

Tahaks hõljuda, hõl-ju-da...

Bat For Lashes "Fur and Gold"

Unistusvesi

Küll istuks praegu kiiktoolis valgete kardinatega verandal, kus ülemine väike klaasruut lahti käib ning vihmahääled ja -lõhnad sisse laseb. Loeks. Alustades raamatust "Kuradil ei ole varju", mis hoolimata tumedast põhijoonest on ootamatult positiivne teos...
Selle veranda juures oleks muru ja aed, kus peenardel redis, kaalikas, peet, kurk ning maitsetaimed. Viljapuud, mille õitest on moodustumas õunad, pirnid, ploomid, kirsid. Tikri- ja sõstrapõõsad. Kuuri all ootaks sügist väike käsitsiaetav mahlapressiagregaat.
Kahe vanema viljapuu vahel oleks võrkkiige paik, kus päikeselaikudes patjade ja pleedidega mõnuleda.

Kirjanik Õnnepalu maagilised maastikud.

Tiamati "Prey" aeglased meloodiad.

loomad elutoast väljapool

Juba mitu päeva mõtisklesin. Ilmad on kevadised, päike paitab soojemalt- kus ta on? Kas ta veel tuleb?
Tänahommikuse vitamiiniklaasi kõrval oli ta olemas. Majaesisel muruplatsil aeglaselt hüpeldes, õhku ja muru nuhutades, valgete kõrvataguste välkudes ärkava linna helisid peilides. Ehmatus ja kiirete hüpetega vaateväljast ära. Jänes, kes põikles meie autotulede valgel juba sügisel. Kevad on alanud:)

Teateid ringihiilivast kevadest edastati telefoniteel juba nädala eest- sinililled olla metsaservaaluse värviliseks muutnud. Väike näljane orav siblis puudel ja kappas tennisemänguplatsi ümbritseval raudaial järgmise puudesiiluni. Need lummavad päikeseloojangud... igal õhtul isemoodi. Algkoduski ei näinud neid nii palju...
Loomad ja loodus- positiivne elamus garanteeritud 24/7/365.

Aasta lisandumine teeb rõõmu. Hea on meenutada seda aega, mis kahe punkti vahepeal on möödunud...paljudest pungadest on saanud õied:)

Samm ja Sära

...suveplaanid;
kuhu panna pikemal äraolekul kass;
folgipass osta;
erialased praktiseerimisplaanid;
minna vähemalt teiselepoole vett;
kiri kaugelt, ent säravalt sõbralt, mis tekitab rännulusti, kui vaid seda finantsreaalsust ees ei oleks;
üks sinilill hakkab Saaremaal õide;
rand ja lained säravas kevadpäikeses;
kas mustast saaks ideaalse kevade- ja suvegarderoobi;
vähemalt üks inimene, kes mind vbla ei mäleta, kuid kes on minu südamesse miskipärast pesa leidnud, kas meil on võimalust teineteist tundma õppida, kas meil oleks midagi teineteisele pakkuda (seostub unistusega)?;
üks unistus kunstivaldkonnast;
üks unistus ühest pool-looduslikus kohas asuvast avara päikeselise väljavaatega ateljeetoast;
unistus maakera kuklapoolest;
veel õpinguid (kuid kust leida selleks püsivahendeid);
minna ja teha kõike koos-koos-koos:)...

Sügistorm

Ma tahan loota, et esialgu kuu aega maitstud pealinnaelu üsna pea rahulikumasse voolusängi kulgeb. Et puud ja murud ja lehed ja meri ei kaoks mu päevaplaanist pelgalt autoaknataguseks pildiks. Et hubaste koduseinte vahel saaks niisama oleskleda, filme ja raamatuid, head sööki ja silmavaadet nautida. Teha tervisejooksu rannas ning kaunite villade vahel. Mitte minna iga päev poodi vajalike sisustuselementide jahile. Jõuda koju varem kui 21 või 22 (vähemalt mõnel päeval nädalas)...

Naiiv, eh?

Tõehetk või helgem homne

Ma pean end ausaks, moraalseks ja korralikuks kodanikuks. Südametunnistus laseb öösel rahulikult uinuda. Ühiskond võib minu suhtes rahul olla. Julgelt. Teen tööd, maksan makse, püüan olemasolevaga ära elada ning märgata keskkonda ning kaasteelisi. Mis on minu mõtetes ja isikliku elu minevikus, sellega pole asja, kuna see ei oma „üldise hüve“ seisukohast mitte mingisugust tähtsust. M i n u minevik. Minu privaatsusesaareke maailmas, kus miski pole kindel.
Mind teevad nukraks artiklid stiilis „ Tagandage ta ametikohalt (inimene on 50 a vana, eluaeg korralikult panustanud ühiskonna hüvanguks), ta jäi teismelisena purjuspäi juhtimisega vahele (sõites vbla ümbernurga baarist vaikselt koju)“. Popi tõetundmise saate kohta ei võta üldse sõna, sest ei oma vahetut kogemust (televiisorist hoian jätkuvalt eemale). Samas ajalehe vahendusel tundub see samalaadse mõttetu minevikus sobramisena, mis lõhub oleviku ja tuleviku.
Inimene muutub ajas. Kui põhiolemus on hea, siis kasvab ta välja nooruspõlves tehtud vigadest ja jätab tupikusse viivad teeotsad. Kuid miks, kr…di pärast MIKS (vabandan, ma tõesti väljun endast) peab sujuval teel äkitselt käsipidurit tõmbama ning hoolimata sellest, et hea tee ootab ees, minema ja luurama kõrvalistele tupikutele, ehkki on ette teada, et need ON kõrvalised tupikud?

Kaleidoskoopiline päike

Juuni on olnud...väga emotsioonidetihe.
Pariisi-reis, mille muljed ilmselt on oma aktuaalsuse küll juba kaotanud, kuid mis oli uudseks kogemuseks, pakkudes palju silmale ja mõttemaailmale.
Elu esimene osalemine tantsuvõistlustel, hobiklass I E :) Kavas aeglane valss, viini valss, quick-step, samba, jive ja cha-cha-cha. Auhinnaks teise koha medal, diplom ja mõned joogid:P Oi, see oli ilus. Harjutuse mõtes eelnevalt aeglane valss Pärnu rannas veepiiril... on hetki, mis jäävad meelde:)
Protseduur, mille tulemusel ei pea ma (loodetavasti enam kunagi) kandma prille! Näen ujudes kaldalseisjaid, märkan läbi vihma sammujaid ja talvel poodi minnes seiran juba ukselt, palju maksab see-või-teine poeriiulil ilma, et peaks esmalt udu kõrvaldama.
Jaanipuhkus päevi kestvas paduvihmas koos perega. Kosutav.
Hard Rock Laager 2008 Vana-Vigalas koos kollektiivide ja telklameluga, öise kojusõidu ekstreemsused veel kõige otsa. Väike ingel oli kohal, mustas maani seelikus ja tillukeses rebase(?)boas. Avatud oli imehea kohvi, põneva sisekujunduse, kuid veidi lühikesevõitu menüüga patriootliku noodiga kohvik "Madissoni kutsikad"(Tiidu?)Ülimalt tervitatav ettevõtlus sellises väikeses kohas, ehkki palju neil peale laagrikülastajate kliente oleks/on? Sai ennast näidatud ja teisi vaadatud ning vaikselt muheletud (minu töökoht ja selline üritus ja väljanägemine- nii vastandlik kui veel olla saab:D)Uskumatult väsitav kogemus, aga hea, et osa sain!
Pühapäeva hommik kell viis- mäletan seda kellavaatamise hetke selgesti. Jalutasime õrnas uduvihmas, sest palju oli rääkida ja uni oli tänu teel juhtunud väikesele vahejuhtumile kadunud. Siit ilmast on lahkunud veel üks hea inimene. Ta oli justkui vanaisa kuju minu jaoks, soome sõber, peretuttav ja mõttekaaslane paljudele meie hulgast. Viimane pilt temast kommersi pudruhommikul, eelmise aasta järvederetk. Õppetund sellest, kuidas sümpaatse inimese kutseid ei tasu jätta tuleviku peale, vaid haarata neist esimesel võimalusel- tema maakodu jäi minust nägemata, aeg seal koos tema imelise võõrustamisoskusega kogemata. Mu süda on rahulik, kuna on teada, et hoolimata raskest haigusest läks ta vaikselt, vaevadeta. Ootan infot, et minna viimast austust avaldama.

See on olnud üks kõige murrangulisemaid kuid viimase aja jooksul. Palju on läbi elatud, palju uut on silmaga nähtud, kõrvaga kuuldud, mõttega läbi mõeldud. Palju olen iseenda kohta teada saanud. Vana maailm on suhteliselt varemetes, käib hoolas Uue ülesehitamine. Koos.

Riivamisi, mis möödas, silmamisi, mis plaanis

Kaks ööd järjest vaid neljatunnilist unekosutust ja Volber kohe otsa...MIS on must järel kui ma reedel uuesti tööle jõuan?

Intermezzo

Ümber vaadates olen siia postitanud viimati kakskümmend päeva tagasi. Vahe käriseb. Jah, iga kell valin tegevused kui tegevusetuse ja unustuse. "Ei viitsi" paneb aurukatla pahameelest podisema. Ringisiiberdamise tõttu pole mahti ka kirjutada. Millal ma viimati luuletasin? Kidari ootab vastust minu 16-aastase mina kohta...ses suhtes peab veidi meeldetuletust tegema.
Ongi kätte jõudnud aeg, kus kogu aeg teed mõtestatult "asju" ja niisama ringihängimist tuleb üliharva ette... Tartu-külaskäigud on alati tiheda päevakavaga ning ärakolimisest saati pole enam mahti olnud Karlovavahelistele tuttavatele tänavatele jalutama minna. Või teise ringi poodidest lahedaid asju leida. Ikka torman (sõna otseses mõttes:)punktist A punkti B, muutuvad vaid sihtmärgid ja taust mu ümber ning hädavajalik tuleb Kaubamajast. Ma ei usu, et ainult Tallinn on seda minuga teinud, üleüldine arenemine vast, aja- ja vanuse teljel...

Vahepeal on olnud palju närivat tööstressi, õnneks on jõutud enamuses osas mäele, et võib jälle pea-aegu et õnnelikuna igal hommikul tööle tulla. See jõuduandev "tehtud" tunne :)
Proovisin üle aegade joosta- korraga terve tunni, tasases vastupidavust kasvatavas tempos suure ringi õhtuhämaruse metsade, põldude, küngaste ja järvede vahel. Ekspressis toodud säästuprogrammgi soovitab sportida väljas ja tasuta kui et higises klubis sadades peale maksta enese liigutamisele. Mnjah. Kui joosta, siis kindlasti kahekesi, üksi minu vaim vastu ei pea, kannatusest jääb puudu nii kaua-nii pikalt monotoonselt ainult hingata ja joosta ilma mingi sihtmärgita. Lihtsalt niisama. Aga suvest vbla alustan hooaega, kindlasti õigete jalatsitega, et mitte rohkem viga teha kui kasu kasvatada:)
Tantsimine on üks põhjusi, mis kasvatab mu kilometraazi nii otseses kui kaudses mõttes:) Poolteist tundi tangot...mmm, võib-olla julgeb siis kunagi ka põrandale minna ja üksiku paarina soleerida uhkes kaares. Tõeliselt hea leid, see meie õpetaja:)

Kuud on möödunud vuhinal, mõni nädal ja siis juba Pariis. Plaanid-kavad-kodutöö vaja teha. Kaks nädalat puhkust- õndsus:)
Tuleb Kaljuste lauleldus neljas vaatuses Keila Joal koos viie teise kooriga ning solistidega. Partituuri sõnaline osa on üle mõistuse huumor (K.A. Hermanni aegne eesti keel töötlusteta?), viis kulgeb kauge kaarega klassikalisest harmooniast- nalja saab! Esimene proov oli ikka VÄGA kole kraaksumine, et tabada ära kõiki neid pentsikuid keerde ja hüppeid, sekks naerulahvatusi kummaliste sõnade üle :D
Sekka tihedat töötegemist ja ühe nädala peale juuni lõpus on sattunud nii jaanipäeva vabadus (4 päeva jutti, mis küll selle ajaga peale hakata :P) kui Hard Rock Laager. Jälle õnn:)
Südasuvi- hmmm...Poolest juulist puhkus, mis võib sisaldada Nii teistkordset Tervis-retke kui Folki, kas koos või eraldi või mitte kumbagi. Kindlasti sisaldub selles neli päeva jalgratastel koos kolleegidega avastamaks Läänemaa peidetud võlusid.
Ja kui mõelda, siis niisamaruttu on august ja sealt edasi lehtede langemise aeg ja taas lumi...

Kuna maailma ja aega kinni ei hoia, siis ilmselt tuleb suhtumist muuta. Et väheneks ajuti kurb tunne kaduvast ajast, oleks vaid rõõm hetkedest...

Krt, magamatus mõjub:P

Tötskääbused ülepea hangedes

Ei saa jätta hõiskamata:)
Talv polnud sel aastal nii talv kui praegu kevad talv on.
Istudes hilinevas rongis ihkas hing hoopis kelgutada ja lapse kombel lumes möllata, kuiet tööle sõita. Kurb, et sinililled sel aastal silmamata jäid- kui see mass ükskord veeks sulab, ei ole õrnadest õitest ilmselt enam midagi järel. Ja kõik need lõokesed, punarinnad ja teised varased kevadekuulutajad...
Ent ikkagi on ilus ja rõõmsakstegev.
Mis sest, et silmalaule kohe hang tekib, kui püüad vaadata, kus tee on. Mis sest, et tihtipeale teed ei olegi näha, sest lumesahad ei jõua niipalju samast kohast sõita kui agarasti tuul vaalusid tekitama on. Mis sest, et isegi linnatänavail võib kohata vööni hangesid ja liiklus on aeglasem kui muidu.
Pagaripoistes on soodusega imemaitsvaid kooke-torte.
Üleeile leidsin kõnniteelt loigust sada viis krooni.
Armastan.
...tahaks istuda ärklikorrusel männilaudadest hõbeja põrandaga toas. Seal on väike kamin, kus põlevad mitteprõksuvad puud vaikse sahinaga. Klaasist uksed on lahti ja põlemise lõhna tuleb natuke tuppa. Otsaakende klaasid on väljaspoolt poolenisti kaetud lumepitsiga, seespool markeerivad nende olemasolu maaniulatuvad õrnrohelised läbipaistvad siidkardinad. Kamina ligiduses, aknast langevas valgusvoos on kiiktool loodusvalgete lambanahkadega. Selles istun mina, vaid öömustas pleedis, ning koon bambusvarrastel tulipunast kampsunit. Naeratan endamisi, sest kuulen trepil Tema samme...

Mu inspiratsioon- kus?

On õnnetus olla andetu
On veel suurem draama
kui oled t e a d l i k
et oled andetu
Kuigi nii tahaks-tahaks-tahaks
suisa et peakski
et leib laual ja sinkki
selle peal püsiks
Või säiliks sotsiaalne staatus
enese meelerahu

Kui oskad vaid märgata
Loomingut ja Loojaid
vaimustuda-imetleda-vastuvõtta
suutmata midagi vastu anda
kuigi tahaks, nii tahaks
Kes ütles
et vaid tahtmisest piisab ja
kohe nii ongi
Tühi ja kinnijooksnud
Vaatan teid- inimesed, floora ja fauna
läbi selge kriimuta klaasi
Heli ei paita kõrva
Tuul ei lendle tukas
Mõte
Mis mõte
Milline
Suurte hirvesilmadega vaid vaatan

Paradoks

Pikematsorti sõprusest võib areneda "midagi muud", "millestki muust" aga hoolimata heast tahtest ja soovist sõprust aretada...almost never.
Kurb alati.
Veider.
Ressursi raisk.

Kodus õitsevad lumikellukesed.

Mitmest peeglist vaadatakse

Hommikuses pargis nägin u 14 aastast mantliga tütarlast ennastunustavalt hoogsalt mänguväljaku lastekiigel end taevapoole lennutamas. Ikka ja jälle, ettepoole üles ja tagurpidi üles. Meeleheitlikult (mu enese tõlgenduses). See linkis ühe vaikse ja karge juuliööga Soome järvestiku ühel kaldal, kus öö ja ilm olid pimedad-vaiksed, kaste rohul tegi tennised märjaks ja pani ihu värisema. Seal oli üks rahulik "vanainimeste kiik"- kaks pinki teineteisega laudpõrandaga ühendatud, vaikselt kriiksumas edasi-tagasi. Üks laste mänguväljak, kus kiiged, milledega sai samamoodi hoogu antud ja end üles tähistaeva poole vibutatud...Seljataga sadam, tukkuvad laevad, tulemised-minemised...

Korraks läks meelest, et tahaks südame lõigata väikesteks kuubikuteks, igaühele tema tükk kätte anda ja mitte millestki hoolida sealtmaalt, enam.

Kui tegelikult peaks rohkem kirjutama salakohta, kus keegi tuhande aasta pärast loeb

Harva ja krüptitult kirjutades on oht sattuda prohveti rolli, kelle iga öeldud sõna hakkab igaüks vastavalt oma taustsüsteemi ja teadmiste olemasolule isemoodi lahti mõtestama.
***

Saab analüüsida tehtud vigu. Meloodia "pisar laugeil, kui meelestud mul..." järgi...kurnav oli, aga iseenesest võimas ja ilus. Kõige etem emotsionaalselt Jaani kirik, märgilise tähenduse poolest Estonia, ekstreemseim kohalolemisetemperatuur Eliisabetis, inetuim interjöör Pauluses.

EDIT: Dirigent võtab lõpuks kõik otsad kokku.
***

Sõlmides sõlmi ja jättes jälgi...entering awake-mode.

Üks takt ja tuur

Puuduvad aastakokkuvõte ja uueaastalubadused. Suure hilinemisega saab panna kirja ainult märksõnu. Aeg, kiirus, muusika (kõige erinevamat laadi) oleksid ehk peamised. Kallid inimesed ja palju ilusaid hetki. Ebaeestlaslikult ei muretse pea-aegu üldse...Ehkki never ei saabu ilmselt hetke, kus kõik liinid jookseksid paralleelselt ja sujuvsirgelt nagu kahe kõrgepingeposti vahel..

Oli Mansoni destruktiivesinemine, kust kõrvu jäid ainult kaks tuttavat lugu, sest spetsiaalselt kuulanud ei ole kunagi ja tahtsin lihtsalt ära näha. Sümpaatselt jäi silma dress-code'is osa publikumist. Oli jalgsimarss läbi öise linna tagasi tema südamesse. Oli tasakaalustavat positiivset laengut andev Bashment, shokeeriv taustavideo ja palju higiseid kehasid. Aga ka rõõm-rõõm-puhas-rõõm. Oli öine-varahommikune ekstreemsõit koju ära.

Minek kodukanti. Forellisaiad ja lihapirukad. Mõned piparkoogid ja kingitused. Koosolemise hõrk ja lühike hetk. Ei mingit ülesöömist ja loiult veeremist. Tuletasin meelde kunagi kunstiajaloo referaati põhjalikult kirjeldatud Kudjape kalmistu juugendaedu, sarkofaage ja kabeleid; Kuressaaret ennast, kus polnudki enne niisama uidanud. Veeprotseduurid, millest kunagi küll ei saa, kui just väsimus peale ei tule...
Palkseinad ja kadakalõhn..

Eesti parimad pärimusmuusikud heategeval kontserdil "Aita aita". Aitasime.

Aastavahetuse-eelne Tartu. Kui aknad oleksid olnud Raeplatsi poole, siis oleks olemine ilmselt veelgi tiivustatum olnud. Ent ei kurda, ei kurda üldse..Meelestub "ühispilt" kontoris, spontaanne kogunemine, in corpore laialiminek, kes kuhu...soojus hetkes...

Saluut, lumevaikus, küünaldes kalmistud, rumbad ja foksid ja valsid ning oligi keeratud uus lehekülg.

Laulu ja lustiga uuele ringile. Silmadeavamised.
Kontserttuur kohe mürinal käima- proovid, esinemised. Hirmkülm (14 kraadi vist siiski oli, alla selle oleks orkestril olnud võimatu puupuhkpille puhuda) Eliisabeti kirik Pärnus. Minestamise äärel tunne olles esmakordselt Estonia lavalaudadel, väljamüüdud saaliga silmitsi, kuuldes ainult iseoma häält.
Kollased tulbid lava taga.

Head sõbrad ja hea kontakt iseendaga- see aasta ei saa halvasti minna, õnnetustemanajast Mangist hoolimata.
Kõik algab uuesti.

Sprinter

Peab hakkama dressides tööle tulema. Sest tööletulek hakkab sarnanema üha enam tervisespordiga. Täna läks erakordselt kiireks, sai hüpatud viimasesse vagunisse peale intenssiivset kilomeetrist sprinti. Minikleidis. Kasukas. Käekoti ja mapiga. Üleriietest lahti saanud, paljaste käsivartega jahtusin kuni Männikuni, et siis uuesti jakk selga panna, kuna viluks kiskus. Sel-ajal, kui rahvas ümberringi mantlites-jopedes-mütsides istusid nagu mömmid...
Absurdinooti lisasid vardad ja kootav sall.

Nagu unenägu

Ahhaa-elamuse pakkus Catwalk. Reede õhtul, kui oli ette teada, et kõik Tartu "istumiskohad" on pilgeni hõivatud, oli see nurgake tänu täiesti ilmetute uste taha peitumisele praktiliselt inimtühi. Meeldivalt napi seltskonnaga, mis jaotus ühtlaselt ruumisoppide/tubade vahel ära ja keegi ei pidanud teise võõrast klatshi kuulama. Ja suurest presskannust saab vabalt 16 tassi mahedat kohvi juua;) Koos suhkru ja piima/koorega. Üüratu kogus sellise hinna eest!
***
Veel inimesi järgmiselgi päeval...emotsioone ja pidulikkust konvendis (see klaverimäng- tibutagi ja külmavärinad näitasid, et mõjus:), laulmine tõrvikutevalgel (millal jõuan ma näha kõike seda voogu mäest alla tulemas...kuidagi loomulikum on ise seal sees olla, kui kõrval passida), särav ja silmnähtavalt õitsev ak.lapselaps...pereringis toimetamist...ballikingad jäid kulutamata, nii õigel ajal kui after-il, sest... õnnelikke inimesi vaadates tekkis tahtmine minna koju ja olla omaette rahulik ja tüüne...mitte tormata, pea ees, juhuslike võimaluste keerisse.
Tundus, et justkui ei ole enam minu aeg...nagu mingi oluline murdepunkt oleks möödas. Siis kui ma veel kunagi tahtsin niiväga minna...nüüd...võib ju ka, aga kui mitte, siis mitte- ei kõiguta üldse.
Meeldiv, et siiski puudust tunti:) Ehk teinekord rohkem eelnevat suhtlemist ja koostööd;)
***
Ma võitsin kosutava pea 12 h-se lebamise-vahelduva une, millest olen nädalaid puudust tundnud, et siis taas laias lumesajus pealinnakaudu pealelõunasesse ühisproovi jõuda...
***
Ma ei tunne enam gümnaasiumiaegseid ära... tänaval ütles neiu "Tere" ja terve paariminutise vestluse ja viis pealeselle üritasin kokku viia, kellega ma räägin. Kusjuures mind ja minu kuuluvust ja kõike teati...hoolimata totaalsest muutumisest võrreldes gümnaasiumiajaga...piindlik...väga...

***

On teada Aeg, Koht ja Tegelased.
08-12-07 Beats From The Vault*
kus: Klubi "Rockstar`s", Tatari 6, Tallinn
DJ`d :fade:over - pole kaua aega vooldil mänginud kuna seisis vahepeal EBM järelkasvu eest :)Igatahes võin käsi südamel öelda, et alati kui Marek aka fade:over BFTV`l biite väntab, võib selle vooldi kohe ühe ajaloo parimate hulka pista. Ta maitsekas muusikavalik ja miksimisoskus on siinmail haruldaselt nauditavad.
Synthetic Darkness - teame, tunneme teda juba kiviajast kui suurt rahvalemmikut ja hitipildurit...eks need kaks asja ole ka käsikäes loomulikult. Näis, kuidas mees seekord põmistama kukub.
4-got-10 - kindlasti üritan hoida oma setid erinevad võrreldes eelmisel päeval DM baaris mängitava mussiga, et oleks huvitav nii teil kui mul endal. Mis tulema hakkab, selgub nagu alati kohapeal :)Eritund pühendatud siis Marilyn Manson`ile ja seda esitab Synthetic Darkness. Manson tuleb siis teatavasti juba paar nädalat hiljem 22.12 Tallinna Saku Suurhalli tuhandetele ilusatele inimestele esinema.
Pilet : 50/75/100 (liikmekaart/flaier/tühjade kätega)
Uksed : 21:00
Eritund : 22:00
http://www.beatsfromthevault.com/
*tsiteeritud-lõigatud-kleebitud rada7 infokildudest

**************
Öelge, et on veel mõni hull (teadustöö kirjutajaid siinkohal välja jättes, sest neil on selline eluviisi ilmselt üpris normiks kujunenud-kujundatud), kes neljakümne ärkveloleku tunni sees sõidab teise Eesti otsa, kuulab kaasaelavalt tööalast ettekannet,osaleb aktiivselt kahel koosolekul, osaleb sünnipäevapeol (samuti aktiivselt:), sõidab veelkord teise riigiserva (tagasi), teeb täistööpäeva, loovutab endast 450 ml punast eluvedelikku, kuulab klaverikontserdil Ivari Ilja esitusel Beethovenit ja Chopin'i, sõidab keset Eestit ning kõige selle jooksul magab kokku vaid 4 õnnist tunnikest? Ja mispärast- sest on vaja inimestega suhelda...
Kataleptiline seisund kesköötunniks...

Pikemalt vaba(sisutühja) aega paistab detsembri viimasel nädalal, siis kui rahvas hordidena kirikuid ründab, lookas laudade taga istub ning telerist siirupist jõulukava seirab. Mida mina sel ajal teen? Vbla magan aastaaega järgi või pool aastat ette...

Vivat, crescat, floreat

Milla ma jõuan sinnamaani, et tähendan üles oma esimese välisreisi-esinemise segakooriga kui sellise...
...muljetaks transporditeemadel, kuidas on ühe nädalavahetuse jooksul siia-sinna-ja-tagasi kablutada (ei oelgi nii halb:)
...eelviimasest Tartu-tretist ja viimasest...njaa, ma armastan "oma inimesi".

Aga tänase päeva helge tera kirikutornitippe matva paksu udu sees- mul oli elu kõrgeim hemoglobiinitase, kui töökohta kohale tulnud Verekeskusele endast vabatahtlikult pisut loovutasin. Whee! Korrapärased hommikused ja lõunased söögikorrad ilmselt annavad verele värvi juurde...või siis aktiivne eluviis, treening ja head sõbrad...ma ei kurda, ma üldse ei kurda!:)

Sihtpunkt teadmata

Eesti filmi tuleb nagu Vändrast saelaudu, ole ainult agar ja jõua kaeda. Kaetamiseks ehk reaalelus ei lähe, ent "Kuhu põgenevad hinged?" tahaks ma küll teada. Järgmisel nädalal, peale palgapäeva, kes Talina satub võib kampa lüüa. Tüüpiline kuulõpu sendilugemise periood, vajalike ostude nimekirja järjestamine tuleviku tarbeks.

Sõpruse-teema kummitab--> muutumised, tasandid, minemised-lõppemised ja tagasitulemised, suured ja väikesed ringid.

Kõige selle keskel säilitada töömeeleolu....

Röntgeni kordus kõrvus.

Pudelipost

See nädalavahetus saab jälle rändamist olema, kindlasti Tartu, võimalik ka üks teine sihtkoht.

Kõnele peab mõtlema hakkama, ehkki tundes ennast, võib peaaegu, et kihla vedada, et teen sellega ilmselt algust alles 24, kui tuli juba kuklasse lõõmamas on. Häid konkreetseid mõtteid, et mitte liiga palju iseoma (sarkastilisi?) tähelepanemisi sisse põimida? Sõprus...no ei ole alati lilled ja liblikad ja vahukooretort. On ka kiluvõileib, piprapihv ja mõnikord repetama minevad hapukapsad. Kõige eksootilisem kõnekirjutamise kogemus- vaid mõned tunnid enne viksi ja viisakat koosolekule siirdumist paar korrust kõrgemal knaipelaua taga, olles mitte maganud öö jooksul, sellest päriselt väsinud ja kurnatud ning üleüldse endast suhteliselt väljas. Tulem oli- sisusem kui ma oodata oskasin, ent kas kõik alltekstid ka kuulajateni jõudsid...mõned vähemalt paistsid tabavat ja olid liigutatud. Ent see on erand. Reegel võiks olla rahulikumalt.

Viimasel ajal on deja vu- tunne alatine saatja. Olukorrad ja inimesed oleks nagu olnud juba kas samas või pisut nihkes kontekstis. Kuidagi tuttavlikud. Pelgan seda pisut...

Kõne minimaliseerub. Mõtted hüppavad uskumatutes amplituudides uskumatutes suundades. Luuletusiks ei vormu (miks mitte enam?). Mustaks auguks kosmoses. Täpiks.
Hirmus! Hirmus?
Niinii, paanikahoog.

Soe kaneeliõuna lõhn, mis ei ole kaneeliõun päriselus...