Unistusvesi

Küll istuks praegu kiiktoolis valgete kardinatega verandal, kus ülemine väike klaasruut lahti käib ning vihmahääled ja -lõhnad sisse laseb. Loeks. Alustades raamatust "Kuradil ei ole varju", mis hoolimata tumedast põhijoonest on ootamatult positiivne teos...
Selle veranda juures oleks muru ja aed, kus peenardel redis, kaalikas, peet, kurk ning maitsetaimed. Viljapuud, mille õitest on moodustumas õunad, pirnid, ploomid, kirsid. Tikri- ja sõstrapõõsad. Kuuri all ootaks sügist väike käsitsiaetav mahlapressiagregaat.
Kahe vanema viljapuu vahel oleks võrkkiige paik, kus päikeselaikudes patjade ja pleedidega mõnuleda.

Kirjanik Õnnepalu maagilised maastikud.

Tiamati "Prey" aeglased meloodiad.

Aitähh, Anni!

Menüü:
*krõbedaks praetud räimed ürdikartulitega, maitseks külm koorekaste
*ülirohke tailihaga herne-nõgese supp (paks; oma käega veel juurdelisamiseks hakitud muna, tilli, rohelist sibulat, hapukoort)
*koduse seemneleiva, lambahakklihakotleti, marineeritud peedi, rukola ja marineeritud kurgitükikestega hapukoorega topeltvõileib (a la hamburger)
*kiluleib traditsioonilise munaga, kuid maitseks veel rukolat ja parmesanilaaste
*võine ja muredalt sulav tuhksuhkruga ülepuistatud rosinarull-saiake

Seltskond:
mina venelannast kolleegiga, kes üha enam hakkab armastama eesti toitu, palju ilusaid inimesi nii lipsude, kleitide kui kõrge eaga, Hektar S. telekaamerale kiitmas, kuiväga tallinnlane vajab turge (siinkohal õige iva- korralikest, puhastest, head emotsiooni pakkuvatest turukestest on tõesti puudus), kokk Anni Arro isiklikult rahvale lihtsaid, kuid suurepäraseid maitseid laiali jagamas, sirav päike ja sinitaevas...Keegi ei trügi, keegi ei kraba, kõigile jagub:)

Koht:
Rotermanni turg, avamistseremoonia täna lõuna ajal. Kohe Coca-cola kino taga, hea tulla kas Ahtri poolt, hoides silmas laudsepatöökoja kolme musta torni või põigata sisse Narva mnt-lt postimaja ja Nordic Hotel Forumi vahelt.

Hind:
Hindamatu maitse- ja tundeelamus, parim lõunapaus ever! Värvilisi rahapabereid võis pakkuda vaid müüjatele vahetuskaubaks maitsekate toodete eest, kui soov miskit koju viia...Koka poolt jagatavad road- söö, palju vaid jõuad, hinnatult;)

Idee:
Omamaine, hooajaline, puhas ja värske. Tervitan!

Pildirida

Hobune ostab maja

Küsimus: "Don't animals have rights too?"
Vastus: "Our goverment has not given animals leagal rights"

Tötskääbused ülepea hangedes

Ei saa jätta hõiskamata:)
Talv polnud sel aastal nii talv kui praegu kevad talv on.
Istudes hilinevas rongis ihkas hing hoopis kelgutada ja lapse kombel lumes möllata, kuiet tööle sõita. Kurb, et sinililled sel aastal silmamata jäid- kui see mass ükskord veeks sulab, ei ole õrnadest õitest ilmselt enam midagi järel. Ja kõik need lõokesed, punarinnad ja teised varased kevadekuulutajad...
Ent ikkagi on ilus ja rõõmsakstegev.
Mis sest, et silmalaule kohe hang tekib, kui püüad vaadata, kus tee on. Mis sest, et tihtipeale teed ei olegi näha, sest lumesahad ei jõua niipalju samast kohast sõita kui agarasti tuul vaalusid tekitama on. Mis sest, et isegi linnatänavail võib kohata vööni hangesid ja liiklus on aeglasem kui muidu.
Pagaripoistes on soodusega imemaitsvaid kooke-torte.
Üleeile leidsin kõnniteelt loigust sada viis krooni.
Armastan.
...tahaks istuda ärklikorrusel männilaudadest hõbeja põrandaga toas. Seal on väike kamin, kus põlevad mitteprõksuvad puud vaikse sahinaga. Klaasist uksed on lahti ja põlemise lõhna tuleb natuke tuppa. Otsaakende klaasid on väljaspoolt poolenisti kaetud lumepitsiga, seespool markeerivad nende olemasolu maaniulatuvad õrnrohelised läbipaistvad siidkardinad. Kamina ligiduses, aknast langevas valgusvoos on kiiktool loodusvalgete lambanahkadega. Selles istun mina, vaid öömustas pleedis, ning koon bambusvarrastel tulipunast kampsunit. Naeratan endamisi, sest kuulen trepil Tema samme...

Hommikutee kõrvale üks kuuvarjutus, jah?

Neljapäeva, 21. veebruari varahommikul on täielik kuuvarjutus.
Täisvari tuleb Kuule 3.43, Kuu on siis edelas 28° kõrgusel horisondist. Täielikult Maa varjus on Kuu 5.01–5.51, varjutuse keskmoment on 5.26. Kuu kõrgus on siis 16°. Täisvari lahkub Kuult 7.09, Kuu on siis läänes vaid 3° kõrgusel ja Päike tõuseb (Tallinnas) juba 7.43. Meie jaoks on ajatsoon HST.
Kuu on varjutuse ajal ja eriti selle lõpul hästi madalal ja näib kaunis suur. Täisvarju ajal peaks Kuu kõrval silmanähtavalt sirama ka Saturn.
Järgmine täielik kuuvarjutus on alles 21. detsembril 2010.
Varjutuse animatsioon (ja olnuid ja tulevaid): http://shadowandsubstance.com/

Mitmest peeglist vaadatakse

Hommikuses pargis nägin u 14 aastast mantliga tütarlast ennastunustavalt hoogsalt mänguväljaku lastekiigel end taevapoole lennutamas. Ikka ja jälle, ettepoole üles ja tagurpidi üles. Meeleheitlikult (mu enese tõlgenduses). See linkis ühe vaikse ja karge juuliööga Soome järvestiku ühel kaldal, kus öö ja ilm olid pimedad-vaiksed, kaste rohul tegi tennised märjaks ja pani ihu värisema. Seal oli üks rahulik "vanainimeste kiik"- kaks pinki teineteisega laudpõrandaga ühendatud, vaikselt kriiksumas edasi-tagasi. Üks laste mänguväljak, kus kiiged, milledega sai samamoodi hoogu antud ja end üles tähistaeva poole vibutatud...Seljataga sadam, tukkuvad laevad, tulemised-minemised...

Korraks läks meelest, et tahaks südame lõigata väikesteks kuubikuteks, igaühele tema tükk kätte anda ja mitte millestki hoolida sealtmaalt, enam.

Lihtsa elu kaja

Heliseb isiklik mobiiltelefon.
Hauataguse väsinud häälega vanem meesterahvas: Tere, kas /nimi/?
Mina: Jaa?
HVHVM: Helistan ajakirjast "Meie Pere"...
M: /kiirelt, ent sõbralikul toonil, aimates halba/Ei-ei, ma ei soovi mingeid pakkumisi!
HVHVM:...ahah.../irooniliselt, kiuslikult/kas teid siis ei huvitagi, kuidas lihtsad eestlased elavad?
M: Ma tean seda väga hästi omast käest. Head Päeva.

Wtf.
Mis küsimus-müügitrikk see selline on?
Ja teiseks, kui ma olen oma telefonifirmal ära keelanud minu numbrit avalikustada ja minule kõikvõimalikku reklaami pakkuda, siis KUST kuradi kohast nad sel juhul mu numbri said?!?

Muidu on elu nagu hernel:) Sõbralikult kõrvu ja omade keskel, väljasõitudega siia ja sinnapoole, piirides ja piiride taha....peatselt.

Üks takt ja tuur

Puuduvad aastakokkuvõte ja uueaastalubadused. Suure hilinemisega saab panna kirja ainult märksõnu. Aeg, kiirus, muusika (kõige erinevamat laadi) oleksid ehk peamised. Kallid inimesed ja palju ilusaid hetki. Ebaeestlaslikult ei muretse pea-aegu üldse...Ehkki never ei saabu ilmselt hetke, kus kõik liinid jookseksid paralleelselt ja sujuvsirgelt nagu kahe kõrgepingeposti vahel..

Oli Mansoni destruktiivesinemine, kust kõrvu jäid ainult kaks tuttavat lugu, sest spetsiaalselt kuulanud ei ole kunagi ja tahtsin lihtsalt ära näha. Sümpaatselt jäi silma dress-code'is osa publikumist. Oli jalgsimarss läbi öise linna tagasi tema südamesse. Oli tasakaalustavat positiivset laengut andev Bashment, shokeeriv taustavideo ja palju higiseid kehasid. Aga ka rõõm-rõõm-puhas-rõõm. Oli öine-varahommikune ekstreemsõit koju ära.

Minek kodukanti. Forellisaiad ja lihapirukad. Mõned piparkoogid ja kingitused. Koosolemise hõrk ja lühike hetk. Ei mingit ülesöömist ja loiult veeremist. Tuletasin meelde kunagi kunstiajaloo referaati põhjalikult kirjeldatud Kudjape kalmistu juugendaedu, sarkofaage ja kabeleid; Kuressaaret ennast, kus polnudki enne niisama uidanud. Veeprotseduurid, millest kunagi küll ei saa, kui just väsimus peale ei tule...
Palkseinad ja kadakalõhn..

Eesti parimad pärimusmuusikud heategeval kontserdil "Aita aita". Aitasime.

Aastavahetuse-eelne Tartu. Kui aknad oleksid olnud Raeplatsi poole, siis oleks olemine ilmselt veelgi tiivustatum olnud. Ent ei kurda, ei kurda üldse..Meelestub "ühispilt" kontoris, spontaanne kogunemine, in corpore laialiminek, kes kuhu...soojus hetkes...

Saluut, lumevaikus, küünaldes kalmistud, rumbad ja foksid ja valsid ning oligi keeratud uus lehekülg.

Laulu ja lustiga uuele ringile. Silmadeavamised.
Kontserttuur kohe mürinal käima- proovid, esinemised. Hirmkülm (14 kraadi vist siiski oli, alla selle oleks orkestril olnud võimatu puupuhkpille puhuda) Eliisabeti kirik Pärnus. Minestamise äärel tunne olles esmakordselt Estonia lavalaudadel, väljamüüdud saaliga silmitsi, kuuldes ainult iseoma häält.
Kollased tulbid lava taga.

Head sõbrad ja hea kontakt iseendaga- see aasta ei saa halvasti minna, õnnetustemanajast Mangist hoolimata.
Kõik algab uuesti.

Sprinter

Peab hakkama dressides tööle tulema. Sest tööletulek hakkab sarnanema üha enam tervisespordiga. Täna läks erakordselt kiireks, sai hüpatud viimasesse vagunisse peale intenssiivset kilomeetrist sprinti. Minikleidis. Kasukas. Käekoti ja mapiga. Üleriietest lahti saanud, paljaste käsivartega jahtusin kuni Männikuni, et siis uuesti jakk selga panna, kuna viluks kiskus. Sel-ajal, kui rahvas ümberringi mantlites-jopedes-mütsides istusid nagu mömmid...
Absurdinooti lisasid vardad ja kootav sall.

The morning after (kui palju on lugusid säärase intrigeeriva pealkirjaga, mh?)

Bluus- see on, kui heal mehel on halb olla.*
*kolleegi tsitaat, kitarril jämmides

Verbaalsed lilled

Kes ei oleks na-tu-ke-ne-gi edev...
Minu look pühaba mööda Taaralinna ringiroidamisel- must velvetist ja mõningate pitsgarneeringutega kehasse lühike jakk, samalaadne maani seelik, paeltega karvakrae, mustade nõeltega ülespandud käsitsiteht' "soeng"- ja kompliment laekus pisukese delay'ga täna hommikul. No ikka rõõm ju, kui sust 5 minutit järjest ülivõrdes räägitakse...

Ei ole palju vaja, elementaarsetes asjades peitub õnn:) Väike sõna, väike tegu- tool laua alt välja tõmmata, istet pakkuda, uks avada sisenemisel-väljumisel, aidata mantel maha/selga, kohtumistervitus, lahkumiskallistus, kurbtusehetkel kaissu- soe ja hea hakkab. Mitte, et see peaks tähendama hommepäev registreerimislaua ette astumist, kõigest elementaarne dzentelmenlikus. Lihtsad väikesed head teod, mis raha ei küsi, ent mille mõju on suurem kui... Hall sügispäev hakkab kohe elama:)

Igavene...

Kuidas inimesed jutustasid lugusid Alma Mater'i pidupäevapühitsemisel.
Jah, ta oskab seda hästi...

FF

Ärdagu pandagu tähele ja võetagu südamesse esimese hooga torkavaid väljaütlemisi, mis huultelt mul pudenenud. Tegelikult te ju teate, et parandamatu optimisti ja heausksega on tegu:) Seda ei tohi aga alati ja kogu aeg välja näidata, enesehävituslikuks võib saada...

...mmmuusa... võiks veel olla võrkkiik sügisdesserdi-õunapuude vahel ja murul ja korvis needsamad viljad... ilus on.

Kuldkollase jõul, libedalt!

Midagi, mis on saanud ka visuaalmeedia tähelepanu osaks, ent tulenevalt asjaoludest alles nüüd minu tähelepanu alla sattus. No kui peakangelased ise juba ukse all on, siis oleks ju imelik mitte... Muhe ja humoorikas ja seikluslik ja hea. Sümpaatne, kui (noor)mees/mehed oma käte ja peaga mõistliku ühenduse leiab/vad ja midagi konkreetset ära teeb/vad. Positiivset, kasulikku ja helget.

Oiltrip-i Poisid.*

*Et õigusi mitte rikkuda, ei tsiteeri ega kopeeri siia pilte. Minge ja veetke ise üks mõnus tunnike või rohkem;)

Pildikesi tänasest Taliinast

Harju tänav. Varemeist renoveeritud mitmetasandiline istumisala. Kõnnitee kõige madalamal. Ja seal- keset, tardunud teineteise sooja embusse, põsed vastakuti- kaks noormeest. Üks, pisut pikem, pidi tulemuse saavutamise nimel jalad laialt harkis seisma, et põsed ikka kohakuti ulatuksid. Ja lihtsalt seisid niiviisi, ilma liikumata-liigutamata. Pikalt ja püsivalt. Nagu elav monument...piirideta armastusele?
**********
Gloria ees üle tänava pargitud auto katusel oli end kassina sooja tumesinise pleki peale kerra kerinud hiidkajakas.
**********
Tartusse tulen-lähen ma reedel. Mõistlik mõte ja kõik inimesed saavad nähtud:)