Ma lähen ja naeran...

Vabariigi pidu ja päev. Kirsipruun-valge- roheline kombinatsioon Toomemäe lumiste radade- nõlvade kontrastiks. Ülevus ja lauge lehviv trikoloorikaar. Kohupiimakook ja pannkoogid, mõned raasukesed olümpialaualt lisaks. Külaskäik Loojate kotta, kust tulles olen alati täidetud puhta energiaga, mis tasakaalustad rikkiläinud harmoonia. Georg Lucase 70nendail tehtud ulme, mis näis vägagi kaasaegne.
Emotsioonid tulid hiljem. Läbi sidevahendite. Ammumaetu tõusis ajaliivadest taaskord hinge puudutades. Poleks uskunud, et ikka veel reageerin...Üle aastate...

********************************************************

Unustus (Limbo)=> tume film, paljude saatuste ja lugudega. Ootamatu lõpuga;)
Ohverdus (Offret)=> minu uus lemmik!!! Film, mida peab vaatama vähemalt paar korda, et meelde jätta/ üles kirjutada kõik põnevad filosoofilised kõneharjutused. Vbla once again vähemalt kolme staazhika liikmega filmivaatamise ekspertkomisjoniga uuele ringile?


************************************************************'

Mitmetest asjaoludest lahti end rebinud=> Rockiklubisse esimest korda, Vennaskonda kuulama;) Midagi v ä g a erilist justkui polnud, ehkki rahvas hüppas ja pildus käsi ning kehi. Üks asjaolu täiustab teist ning kokku tuli siiski- tugev hea:) Lahutada maha elu tihedaim sigaretiving, milles viibitud (mitu korda sai väljas silmi puhkasmas käidud), liita juurde rõõm inimestest laua ümber.

Hommikune hetk hakib päris korralikult peas ringlevat teksti, kui nüüd takkajärgi siia vaadata:) Hiina jasmiinitee parandab olukorda. Mis ma veel tahtsin öelda? Põhjapanevat ja igavikulist?!? On kummaline, kui ma seda juba enne pole väljendanud, et Tartusse tulles alati midagi juhtub. Midagi esmapilgul seletamatut, mõtlemapanevat, nii et tahaks väga kõvasti karjuda. Olles samal ajal kusagil tuultest pekstud kaljupangal, ümberringi mäed, metsad või vesi. Sest sa üllatad iseennast, sa üllatud olukordade üle, mis ei tulene tegelikult sinust, vaid on peale surutud ja külge poogitud. Esimesed emotsioonid sulguvad oma pärlikarpi, järele jääb nukker naeratus (ilma tordita). Kurbtus ja ehhh...-tunne, sest näha on, kui valesti mõned asjad mu ümber pöörlevad. Tahavaatepeegli jutus on mõte. Eriti hull lugu, kui see on kõverpeegel ja tekitab järjest-järjest olukordi, kus loogika ei tööta ning tasandid tekstis ja olekuski multipleeruvad vähemalt kolmeks. Ja heast tahtest ning senistes kogemustest jääb väheks.
Ning mingil hetkel ei saa enam aru. Nööpide- ja sallidekarp ning segadus. Ilma tunneteta segadus. Hulk küsimusi stiilis "Mida see tähendab?", "Milleks seda teguviisi vaja on?", igavikujuline kõikehõlmav küsimus "Miks?" Ei ole naljakas, ei ole valus, hämming on...
Meditsiiniinimesed teavad, et kui ühel ja samal ajahetkel on stiimuleid ja sünapsides süstlevaid impulsse väga palju, siis mingil hetkel organism/ elund enam ei reageeri... Kurnatus ja lühiühendus...

Pikendatud mõttekanalid, mis läbi sinise õhu sähvisid.
Märgid silmades.
Kummaline rahu ja jõud.
Unenäolisus.
Fantaasia.

Kaitsen end pilguga, sest muud relva mul ei ole.

Sinisukk?!?

Kes mida tähtsaks ja eluoluliseks peab... kohalikus "kõrtsis" pole veel käinudki... pidada neid siin koguni kolm olema. Ja mõni kodanik võtab ette lausa ülemaakonnlisi pubirallisid...

Uues kohas tegin kindlaks esmalt:
*koha, kus mõistliku hinnaga mõistlikku toidukaupa saab
*transpordiühenduse suuremate linnadega/ sõiduplaanid
*tasuta netiteenuse
*kas ja kui palju esineb kultuurilist meelelahutust
*raamatukogu- kus asub/ millal avatud/ varustatuse aste
*joogaringi aeg on veel lahtine

Kohalik raamatukogu oli lausa unistus. Tuntud skeptik nagu ma olen, ei oodanud ma esialgu midagi erilist. Sedavõrd sügavamad olid meeldivad emotsioonid, kui oma silmaga kaemas käisin.
Laialdane ajakirja- (neil on Chees!!!!!!) ja ajalehevalik, selgete viidasüsteemidega avakogu, palju ruumi riiulite vahel, palju huvitavaid ja kaasaegseid teoseid riiuleil (kallimad raamatud veel kusagil eraldi fondis ja tellimise peale:), Klassikaraadiost kõlamas sümfoonia, avar õhurikas lugemissaal (heledad ja uued ruumid niiehknii), sõbralikud naisterahvad leti taga etc
Piletiks ilus sügavsinine plastikkaart, kõigest 15.- eest:)))
Tasuta internetipunkt, kord max 2h, etteregistreerimisega.
Kui teost laenutasin, siis trükkis masin korrektse teatisekviitungi selle kohta tagastamiskuupäevaga! Välistab automaatselt minu TÜ raamatukogus aeg-ajalt tekkiva paanika, kus mitu erineva laenutusajaga raamatut võttes läheb meelest, millal midagi tagastada. Käi siis mitu korda küsimas...

Pluss veel näitusesaal, kus hetkel ülal presidendi isikliku rahvaluuleautasu saanud Jüri Metssalu näitus kohapärimuste kohta. Hmm... ehkki leitud viide viitab teist kohta (ka?). Näitab see, et väikeses maakonnas ollakse eriti operatiivsed toomaks kultuuri rahvale lähemale? Mitmes kohas samaaegselt?

Sehnsucht

Mulle ei meeldi vaadata kõrvalt põlevaid maailmu.
Mu enda oma saab kannatada.
Ometi ma näen seda, hoolimata kui kaugele ma ka ei jookse.

Dramedy

Hmmm...rahakotile läheb raskeks. Hetkel on CCPs tervelt kuus filmi korraga, mida kohe vaatama läheks kui finantsid iganes lubaksid=> München, Matti-..., Kahuriliha, Walk The Line, Geisha memuaarid ja Teispoolsus: Evolutsioon. Pluss veel Pingviinide marss Sõpruses.

Filmiminutite lisaks=> Riddicu kroonikad ka minu õuel (õigupoolest silmis ja mälupildis edaspidiseks). Kummaline...kui tuli lõputeema, siis tuvastasin, et olin seda juba näinud. Eelnevad kaadrid aga kõik uudismaterjal. Huvitav, kuidas siis nii... vbla "tänada" hr. Oksa TV3st?!? Vaataks veel vähemalt korra...Vaataks ka eellugu ja järellugu, kui need olemas on. Seltskonnas ikka vahetevahel tähelepanu hajub, tahaks omada ülevaatlikku pilti asjast. Mis pole siinkohal pistoda kaasvaatajate pihta, kes ainupaariliselt päästsid minu reedeõhtuse meeleolu. Tublid lapsed;)
Eelneva teksti dekodeering: tunnustus!

Laupäevaõhtune kiirguse ja Paldiski tuumaobjekti teema tõstatas elava diskussiooni kokkutulnute seas. Eneselegi ootamatult ületasin end ja sain juurde uue kontakti. Naisfüüsiku ja maailmaränduri. Plaanis on külaskäik Supilinna, mille omapärast arhitektuuri olen küll seiranud, samas ühtegi hoonesse sisse astumata. Pole siiani põhjust olnud. Kallid tütred, me oleme minemas.

Usalduse jääl libiseja

Ma ei kuule iseenda mõtteidki, sest vaikus on kõrvulukustav.
Sellest tungivad kohati läbi rebitud hingede murelikud sosinad.
Kallite kalbed kaebed.
Emban neid mõttes ja loodan, et minu mõtteenergia realiseerub positiivselt otsese viiteta, et see on minult. Justnagu sel hetkel, kui on tunda, et kõik laabub iseenesest ja klikib ideaalselt.
Midagi muud pole mul anda.

Ma jõuan taas ringiga sinna, kust põgenesin.

Karmi käega

Võtsime ette ja vabastasime minu kalli kaaslase eile õhtul ühest maise rõõmu võimalusest.
Muidu polnud enam võimalik kahte erinevat sugupoolt ühes korteris pidada:P
Leio on nüüdsest peale...väga rahulik ja ohutu.

Kui naljakas ta oli, kui anesteesia lahtuma hakkas. Tuikus ja koperdas teine haleda näoga, isegi voodile ei suutnud hüpata. Mitte, et mulle meeldib nõrgemaid naerda...aga ta lihtsalt OLI koomiline, ei midagi halvas mõttes.

Magas ta ka päris kaua, pea 5 h. Mõni on juba tunni pärast erk ja virge. Kaalu 4,3 kg.

Alter ego

Täiesti tundmatu koht. Täiesti võõrad inimesed. Tunnike aklimatiseerumiseks. Otsus võtta kõike ja kogu raha eest, seega siirduda tantsuplatsile. Lahkuda sealt alles ~5 h möödudes...
Mina ja minu ego üleval püüne peal. Kui need pildid ükskord ilmuvad...No mis teha, all jäi minu jaoks väga kitsaks ja venelastele tuleb ju ometi konkurentsi pakkuda.
Alkoholil polnud siin rolli!
Mõned uued lemmikud, ehkki nimesid ei tea. Ah...kõik oli hea:)
Väikesed tehnilised viperused, mis siiski saatuslikuks ei saanud.
Esimese paari tunni jooksul tundus, justkui oleks ma ainuke blond. Asi siiski muutus. Ehkki dominantideks jäid endiselt erinevas astmes gootika nii meigis kui riietuses, nahk ja platvormsaapad. Minu saapad tundsid end hoolimata platvormitusest vägagi koduselt.
!!!Oi, me võtame selle teinegi kord ette!!!

Tükid ja terad, ei sidusat ainest

Minu neli töökohta:
*maasikakorjaja, Vantaas
*andmesisestaja Ajalooarhiivis, Tartus
*vastuvõtuadministraator hotellis, Tartus
*riigiametnik, Raplas

Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:
*Surnud mees/Dead Man (1995). Kunagi tahan vaadata ära korraga kõik JD osalusega filmid.
Hajutatuna vbla nädala peale, et jõuaks ka seoseid luua ja mõelda.
*Tiiger ja draakon/ Kangelane/ Lendavate Pistodade Maja=> ühisjoonteks muusika, ajalooline aeg, teemad, kujundus
*Malev
*Immortel (2004)
Ida filmid on peamised=> Zatoichy, Bichunmoo, Kevad, suvi, sügis, talv...ja jälle kevad, Kikuijro, Hana-bi, Nukud, Samaaria tüdruk, Tühi maja(!)
Sinna juurde üha enam fantastikat ja ulmet.

Neli kohta, kus elanud olen:
*Saaremaa
*Tartu
*Rakvere (2 nädalat;)
*Rapla

Neli teleseriaali, mis meeldivad (-sid):
*õikvõimalikud meditsiinisarjad
*‘allo, ’allo--> unustamatu omaaegne hitt, võiks kindlasti kordamisele tulla
*Gilmore’i tüdrukud;)
*Salatoimikud--> enne, kui asi neil päris käest ära läks…
Viimase viie aasta jooksul tegelikult vaadanud telerit vaid niipalju, et näha vahel harva uudiseid, tihti häid/keskmisi filme ja kogu muusika.
Ja siis oli veel kunagi sari (või oli see film?!?), kus üks tegelastest oli Caleb. Väike poiss, kes nägi liiga palju. Ühesõnaga mystitsism:)

Neli kohta, kus olen käinud puhkamas:
*Nõva
*Praha/Karlovy Vary
*Rannapungerja
*Raikküla

Neli lemmiktoitu:
*Maksaroad
*Seljanka
*Hernesupp
*Kohupiimakook

Neli veebisaiti, mida külastan iga päev:
*Kirjakastid hotmailis
*Ak!tütre mõtteleht ja viidad sealt edasi
*Google
*IMDB--> kas just iga, aga tihti küll

Neli kohta, kus just praegu oleks parema meelega:
*Depeche Mode’i kontserdil
*Vault’il
*Oma isiklikul õdusal elamispinnal koos…
*Rahus ja vaikuses mõnel Eesti pisisaarel suvisoojal päikeseajal

Neli blogijat, kes võiksid ka seda testi teha:
Hmm...

Ma ehk tulen veel tagasi selle teema juurde.

“Jõud lõpeb, ei jaksa enam…” Ehk homme teen täiendusi? Samade silmadega eile varahommikust saati. Huvitav, kas peaks ennast ka kusagile üles andma;)? Bussis magamine ei ole puhkamine!

Talvevaikus

Ma ei ole mänguseltsiline.
Ütlemisi ja keelde võtan sõna- sõnalt.
Pärast ärdagu oldagu hämmeldunud.
Mõtteid ka ei loe.
Sõnu ette öelda ka ei taha.

Retk talvisesse Lõuna- Eestisse, Taevaskotta ja Tilleorgu. Ma kirjutan.

Uus elu Raplas alates 31.01.06 õhtust

Kolijamees- unf...believable:P
Abilised- usinad-hakkajad
Uus naabritädi- ülihoolitsev tasuta õhtu- ja hommikusöökide pakkuja;)
Uus kollektiiv- kaks korda nii vanad kui mina, aga väga sõbralikud
Toanaaber-kursaõde- kohtume järgmisel nädalal
Leio- pidas reisile hästi vastu

Päev on uskumatult kiirelt lendav. Nagu lasteaed võrreldes 4X12h rabamisega Tartus. Sisseelamisperiood=ise ei tee-tea veel suurt midagi/ aitan teisi, kui abi vaja.
Saaks päris oma korteri, saaks ka kõik kastid ilusti lahti pakkida... külalisigi kutsuda...

Kord päevas söön nüüd korraliku inimese kombel sooja toitu. Sest lõunat tehaks meil kohapeal hubases köögis ning ühiseks einestamiseks on olemas söögituba, kus kõigile kaetakse laud.
Küll ma olen tubli...:)

Kolm päeva juba.