Prantsuse ütelus

Eks aastalõpp ole kokkuvõtete aeg. Tasapisi teen algust, märkides üles aasta tunnuslause:

Honni soit qui mal y pense!*

*Häbi sellele, kes halvasti mõtleb!(pr. k)

Ilus hommikune hetk

Nüüd läbi unuvate õhtute
kaob mõte nagu hilinenud regi.
Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine,
ta magusust jääb küllalt janussegi

Et sinu tee on meeletuse tee
ja sinu laul ei kuulu kellelegi,
sa oled võlgu ainult sellele,
kes rõõmu lõi ja kannatuse tegi.

Su tundeid mingi tuul ei puhu ära,
on piiritu su riik ja rajatu su piin
kui mägestik, kus ükski jalg ei astu.

Just siis, kui kõige heledamalt särad,
tuhm kaduvik su saagiks valib siin
ja surub näoga igilume vastu.

Artur Alliksaar

Kui novembrilõpus on rahval igav, siis...

Ma ei ütle, et ma kunagi ei eksi.
Ma ei ütle, et ma ei ole kunagi vastutav.

Jah, ma võitlen õigluse ja õiguse eest vbla rohkem kui enesele kasulik (teatud teemade ringis, teatud olukordades). Tulipäiselt ja truuliselt. Tahan, et mind mõistetaks viimse sõna- ja mõttepojani. Mõistetaks täpselt (!)
Jah, ma haavun, kui selles samas võitluses saan ma osutusi ebaõiglusele ja rahutuseõhtusele.
Jah, ma usun, et omavahelised asjad ei ole avalikud asjad, isegi kui nad hõlmavad laiemaid teemasid.
Jah, ma arvan, et sms ja msn on Saatanast, sellest halvemast poolest. Flirt nendega võib õnneks minna või siis mitte.

Lahing jätkub, ehkki minu kaevikud on kinni maetud ja püssirohi luku taga.

****************************

Kõige enam pelgan ma piiride kadumist.
Ühiskonnas.
Suhetes.
Endas.

Edit: Kell on tiksuma pandud. Lahkun pigem lahingus, kui vaikselt pensioneerudes. Kummaline, et käes on sama järg, mis mõnede aastate eest. Aegki sama. Novembrilõpu masendus ajab inimesed hulluks?!?

Punamust

Ei ole vaid must ja valget, on punast ka.
Mäletan, et aastate eest pidasin seda ülimaks silmakirjalikkuseks- olla kellegagi sügavalt eriarvamuses ning sealsamas talle sõbralikult naeratada ja vestelda "ohututel" teemadel. Nüüd olen samas positsioonis. ISE. Kriipiv, hingekriipiv. Lühikokkuvõttena. Kas niimoodi harjutaksegi "tavaliseks täiskasvanuks"?

Edit: Eks see ole tõlgendamise küsimus. Milliselt baasilt vastasistujat vaatad. Kui suhtud temasse headusega, siis konflikti ei teki. Kui vaatad läbi negativismi, siis näed vaid piike.
Kurb on, kui isegi sisering põtkib.
Emahundid uluvad üksinda.

***

Tahaks minna. Laupäeval kl 17. Kas keegi tuleb koos minuga?

>>> /.../24.-26. novembril kl 17 ja 20 etendubKultuuritehase Katlamajas Teatrilabori noortelavastus "KrabattabarK". MinuTÜVKA-s lavastajaks õppimise viimase aasta põhilavastus, mida vaid tehnilistelpõhjustel diplomilavastuseks tituleerida ei saa. Mängime seda vaid 6 korda ja üsna eksootilises kohas. Lavastusgruppi kuuluvad peale minu veel Priidu Adlas,Marko Ausma, Einar Lints, Teisi Tubin, Martin Sookael. Osades on Päär Pärenson,Tarmo Tagamets, Jim Ashilevi, Marju Männik, Kristel Mägedi, Joonas Parve, AjjarAusma, Karl Saks, Liis Niller, Kärt Reemann, Kaili Viidas, Liina-Karina Mikkor.Korraldusgrupis on Eneli Järs, Kirsi Ansper, Inga Sermann, Harlet Orasmaa jpt.

Lisainfo Piletilevist:http://www.piletilevi.ee/index.php?lang=est&id=24,232580&mid=4958
Pressikas Teatrilabori kodukal:http://www.teatrilabor.ee/?uudised
Pildid proovidest Teatrilabori kodukal:http://www.teatrilabor.ee/galerii/
/.../

Tuisujärgsel päeval

Varajase aprillitaolise õhtuhaku sisse viskas kiire loojuvat päikest.
Hämarduvas toas oleks justkui tuli süüdatud.
Lugesin kirju.
Paari-ja mõneaastataguseid.
Minuski oleks justkui midagi leekinud.
Minevikulugu.

Justkui pilguheit unustatud lava öösiniste sametkardinate taha, kus mustavas pimeduses küünlast valgustatuna helgib lavatolmus poetunud-kaotatud hõbeehe...

Märgates väikesi asju, naeratades neile ja Sulle

Lumi on.
Alati uus ja värske ja muutuv.
Plaadid>>> "Sa oled hea", "Minimum-Maximum", Zemfira mix...
Raamat>>> joogast, "Zahir"

Nagu jõul oleks... selline rahulikkus ja õnnis tunne.

Olen kolmekordne vanaema:D
Rõõmrõõm uuest lapselapsest;)

"Kui mõtled asjale, siis sõnad tulevad iseenesest"

Kevad 2005. Lõpetamine. Pidulik aktus peahoone saalis. Mina ainukesena teklis. Konkreetne. Karge. Vbla pisut uhkegi. Sisemine kergelt aristokraatlik-snooblik hoiak. Mina ise. Enda jaoks, ei kellelegi teisele.
Keegi märkas. Esmakursuslane (kerge hämming, miks peaks esimest aastat ülikoolis noored tulema võõraste inimeste lõpetamisele), kes nüüd on ringiga jõudnud "meie perekonda". Hämmastav, millist (positiivset) mõju võivad avaldada tahtmatult väljasaadetud märgid. Saatja loomulik olemus. Minu tagasihoidlik isik...
Paljud märkasid edaspidigi. Minu tegemisi, käimisi, olemisi, ütlemisi. Alati on mind "kardetud" otsekoheste sõnastuste, kohati järsu käitumise, konkreetsuse ja püstipäisuse pärast...või mis need põhjendused kõik on...senise kohatise tagasiside põhjal põimituna oletustega. Äkitselt pöördusid need voorusteks ning tuli pauk, mida püssistki poleks oodanud. Ülim tunnustus inimestelt, kelledest pooled kuulnud vaid Lugusid, läbi elanud vaid põgusa kontakti.

Tätte viisi "...ma tahaks Sõnu öelda..." , aga...kõneoskus jättis mu maha juba päevade eest...

Ebatõeline näib siiani see parim palsam haavatud hingele>> tunnustus, märkamine, must samet ja kuld:)

Ma oskan ainult tänada.
Õhetavi põsi...
Rõõmustada kalli(te) üle...