Lihtsa elu kaja

Heliseb isiklik mobiiltelefon.
Hauataguse väsinud häälega vanem meesterahvas: Tere, kas /nimi/?
Mina: Jaa?
HVHVM: Helistan ajakirjast "Meie Pere"...
M: /kiirelt, ent sõbralikul toonil, aimates halba/Ei-ei, ma ei soovi mingeid pakkumisi!
HVHVM:...ahah.../irooniliselt, kiuslikult/kas teid siis ei huvitagi, kuidas lihtsad eestlased elavad?
M: Ma tean seda väga hästi omast käest. Head Päeva.

Wtf.
Mis küsimus-müügitrikk see selline on?
Ja teiseks, kui ma olen oma telefonifirmal ära keelanud minu numbrit avalikustada ja minule kõikvõimalikku reklaami pakkuda, siis KUST kuradi kohast nad sel juhul mu numbri said?!?

Muidu on elu nagu hernel:) Sõbralikult kõrvu ja omade keskel, väljasõitudega siia ja sinnapoole, piirides ja piiride taha....peatselt.

Kui tegelikult peaks rohkem kirjutama salakohta, kus keegi tuhande aasta pärast loeb

Harva ja krüptitult kirjutades on oht sattuda prohveti rolli, kelle iga öeldud sõna hakkab igaüks vastavalt oma taustsüsteemi ja teadmiste olemasolule isemoodi lahti mõtestama.
***

Saab analüüsida tehtud vigu. Meloodia "pisar laugeil, kui meelestud mul..." järgi...kurnav oli, aga iseenesest võimas ja ilus. Kõige etem emotsionaalselt Jaani kirik, märgilise tähenduse poolest Estonia, ekstreemseim kohalolemisetemperatuur Eliisabetis, inetuim interjöör Pauluses.

EDIT: Dirigent võtab lõpuks kõik otsad kokku.
***

Sõlmides sõlmi ja jättes jälgi...entering awake-mode.

Üks takt ja tuur

Puuduvad aastakokkuvõte ja uueaastalubadused. Suure hilinemisega saab panna kirja ainult märksõnu. Aeg, kiirus, muusika (kõige erinevamat laadi) oleksid ehk peamised. Kallid inimesed ja palju ilusaid hetki. Ebaeestlaslikult ei muretse pea-aegu üldse...Ehkki never ei saabu ilmselt hetke, kus kõik liinid jookseksid paralleelselt ja sujuvsirgelt nagu kahe kõrgepingeposti vahel..

Oli Mansoni destruktiivesinemine, kust kõrvu jäid ainult kaks tuttavat lugu, sest spetsiaalselt kuulanud ei ole kunagi ja tahtsin lihtsalt ära näha. Sümpaatselt jäi silma dress-code'is osa publikumist. Oli jalgsimarss läbi öise linna tagasi tema südamesse. Oli tasakaalustavat positiivset laengut andev Bashment, shokeeriv taustavideo ja palju higiseid kehasid. Aga ka rõõm-rõõm-puhas-rõõm. Oli öine-varahommikune ekstreemsõit koju ära.

Minek kodukanti. Forellisaiad ja lihapirukad. Mõned piparkoogid ja kingitused. Koosolemise hõrk ja lühike hetk. Ei mingit ülesöömist ja loiult veeremist. Tuletasin meelde kunagi kunstiajaloo referaati põhjalikult kirjeldatud Kudjape kalmistu juugendaedu, sarkofaage ja kabeleid; Kuressaaret ennast, kus polnudki enne niisama uidanud. Veeprotseduurid, millest kunagi küll ei saa, kui just väsimus peale ei tule...
Palkseinad ja kadakalõhn..

Eesti parimad pärimusmuusikud heategeval kontserdil "Aita aita". Aitasime.

Aastavahetuse-eelne Tartu. Kui aknad oleksid olnud Raeplatsi poole, siis oleks olemine ilmselt veelgi tiivustatum olnud. Ent ei kurda, ei kurda üldse..Meelestub "ühispilt" kontoris, spontaanne kogunemine, in corpore laialiminek, kes kuhu...soojus hetkes...

Saluut, lumevaikus, küünaldes kalmistud, rumbad ja foksid ja valsid ning oligi keeratud uus lehekülg.

Laulu ja lustiga uuele ringile. Silmadeavamised.
Kontserttuur kohe mürinal käima- proovid, esinemised. Hirmkülm (14 kraadi vist siiski oli, alla selle oleks orkestril olnud võimatu puupuhkpille puhuda) Eliisabeti kirik Pärnus. Minestamise äärel tunne olles esmakordselt Estonia lavalaudadel, väljamüüdud saaliga silmitsi, kuuldes ainult iseoma häält.
Kollased tulbid lava taga.

Head sõbrad ja hea kontakt iseendaga- see aasta ei saa halvasti minna, õnnetustemanajast Mangist hoolimata.
Kõik algab uuesti.

Absolutely final call

Kes saab, tuleb kuhu.
Ehkki Tartu ja ilmselt ka Viljandi kontsert pole kusagil mujal, kui meie kodukal maha hõigatud, meie teame, et meie laulame. Teie aga tulge ja vaadake-kuulake.
Kontserdihooaeg ei saanud otsa jõuludega, mõnel jätkub jaksu ka uuel aastal;)

Kunagi varem sai ka kirjutet...

EDIT: Tartu kontsert tuleb Vanemuise Kontserdimaja/Eesti Kontserdi alt, piletidki sealt eelmüügina, Viljandi kontsert aga läbi Muusika Viljandi Büroo. Ja R2-st ka kuulsin.

Lubatagu ometi amatöörlauljal rõõmutseda ja elevil olla, esimene kontserttuur ikkagi:P

Sprinter

Peab hakkama dressides tööle tulema. Sest tööletulek hakkab sarnanema üha enam tervisespordiga. Täna läks erakordselt kiireks, sai hüpatud viimasesse vagunisse peale intenssiivset kilomeetrist sprinti. Minikleidis. Kasukas. Käekoti ja mapiga. Üleriietest lahti saanud, paljaste käsivartega jahtusin kuni Männikuni, et siis uuesti jakk selga panna, kuna viluks kiskus. Sel-ajal, kui rahvas ümberringi mantlites-jopedes-mütsides istusid nagu mömmid...
Absurdinooti lisasid vardad ja kootav sall.