Teekond ajas ja ruumis...väga kaugele
24.03.06 Tartu
Täpselt teeõhtuks, mille seekordne staar mu oma noorim võsuke;) Vaatluse all vesipiip, selle päritolu, kujunemine, suitsetamise kultuur erinevates maades, mehhanismid st. mis põhimõttel töötab, üldised pooltargumendid, teaduslikult tõestatud kahjulikkus. Võrdlus rahupiibuga on päris tugev, sest kambakesi koos vesipiipu pahvida ja lugusid jutustada-sotsialiseeruda=> võib olla tõesti väga ühendav ja siduv tegevus. Samas sigarettide suitsetamisest mitu korda peitunumad terviseröövimise aspektid...jaa, võrdlus oli päris muljetavaldav. Salakaval asi, ühesõnaga, see vesipiibutamine... Ent nüüd peaks vähemalt kõigil selge olema, et ka see on siiski päris kopse kahjustav suitsetamine ja üldsegi mitte niisama lõbuasi, mida ka 13-aastased usinalt tarvitada võiksid. Heh, kui ka kõik need moodsad ja noortepärased vanemad sellise infoga kursis oleksid, siis sedalaadi kingitusi vast ei tehtaks. Huvitava faktina veel mainida, et uurija avastas eestikeelses kirjanduses vaid positiivseid aspekte valgustavat materjali... Mõtlemapanev, kas pole?
Öine kultuuriprogramm nagu ikka. Mitteametlik. Koos muusikalise haridustunni ja pisikeste paanikaharjutustega algajale. Kõik lahenes siiski positiivselt ja meeleolukalt. Me jõudsime jõudsalt ja jooksuga järgmisesse etappi, järgmisesse päevakorrapunkti:) Vbla jäime pisut kauaks, kuid kesses tund enne väljasõitu sõba silmale laseb...
25.03.06 Tartu-Riia-Tartu
Varahommik. Lumeudu.
Kas vastab tõele, et Lõuna-Eestis on soojem kui Põhja-Lätis? (remargi korras=> jah, see oli tõesti nii:)
Kas vastab tõele, et siinkirjutaja oli ennast korralikult reisiks välja puhanud? (remargi korras=> ei, sest käsil oli mitteametlik eksperiment "Tõustud reede hommikul kl 7.00. Kaua võib?")
See ei seganud aga elavat keskustelu bussi tagaosas, kus meie kümnene seltskond end ülimõnusalt sisse seadis. 50 km enne Riiat kippus küll silm looja, ent pea-aegu ületasin takistuse. Unena see kirja ei läinud. Südapäevane Riia tervitas meid lumesajuga. Juhtliidrina ja omal käel-mälu järgi viisin meid kõikki Valdemaras iela 67-12. Miskipärast oli meeles 61 ja sai ka selle maja kõik korrused läbi käidud, ehkki juba algus tundus vale st. uks polnud õige ja kommipoodi polnud ka:) Ent, kes teeb, sel juhtub:P Ja vene keelega sai isegi lilled poest kätte. Ma ehk polegi nii lootusetu, vaid lihtsalt tagasihoidlik oma keelekasutuses?
Väike ootamine ei rikkunud tuju, sest järgnev vastuvõtt ja paar tundi konvendis oli puhas rõõm ja head emotsioonid. Nii mitu asja, mille üle hakkasin hiljem järele mõtlema. Võrdlema meie enda eestimaiste organisatsioonide konvenditavasid meie läti sõprade omadega (ülejäänud läti orgidest paraku puudub ülevaade, ent plaane on, kuidas pisutki end omal käel harida).
Ntx asjaolu, et konvendi võti on vaid kolmel juhatuse liikmel. Et niisama konvendis aega surnuks ei lööda. Kõne allagi ei tule seal ööbimine. Rakendades neid meil Eestis, sureks konvent nii laiemas kui kitsamas tähenduses varsti välja. Kedagi ei oleks ja kedagi ei tuleks. Sealsamas on ka nende eesmärk hoida konventi koduna. Ja see õnnestub neil. Hoolimata esmapilgul kummalistest kitsendustest tundsin mina end justtäpselt nagu omas konvendis, nagu omas kodus. Neljas kord. Seletamatu...
Intelligentne ja huvitav vestlusring. Tee. Üllatav kohtumine Pea-aegu Eestlasega Aga Siiski Lätlasega.
Linnatuur koos lõuna ja kohustusliku kommipoe külastusega. Ilmaga vedas=> päikesepaiste, karge õhk, tuuletus. Juugendmajad oma täies hiilguses. Paralleelid Stockholmiga. Pilte sai klõpsitud pea iga nurga peal, rahvaga ja ilma. Huvilisemad vaatasid üle imelised VäikeseGildi siseruumid, mina lasin kevadpäikese soojusel suletud lauge paitada. Ära ei väsinud. Huvitav oli. Kuidagi rahulik ja kodune.
Koomilist nüanssi pakkus vahtkonna vahetusele juhuslikult pealesattumine Presidendi lossi ees. Danielagi ei olnud täpselt teadlik, millal see toimub ja nägi samuti asja esimest korda:) Kell 17.00, olgu siis teadmiseks:P Kindel konfiguratsioon minemiseks-tulemiseks tõsise näo ja ametlikkusega täidetud, võis kinnilangeva ukse vahelt märgata noormeeste huvitunud-uudishimulikke nägusid:) Ei ole vist tavaline, kui kümnepealine neidudekamp üksisilmi vaid neid vaatab ja lõbustatult sädistab...
Bussis riideid vahetada oli omaette tsirkus. Tekkis assotsiatsioon teokarbis olemisega. Õige daam ju meesterahva nähes ikka riideid ei vaheta. Poole kõrvaga sai kuulda imestusi, et me üldse oleme endale teise, viisaka ooperigarderoobi võtnud vaevaks kaasa haarata. Keegi noormees läks südamerahuga suvalises heledas-triibulises pusas ja teksadega... Läti Rahvusooperisse!!! Kommentaarid on siinkohal liigsed. Mainiks vaid üht- etikett!!
Ooperi kohta=> kõik ülivõrdes sõnad, mis eesti keeles positiivsust väljendavad. Estonia sai kolinal kaela, kui võrdlesin oma kahte kogemust ooperiga. Paraku. Nii kibe kui see pill ka rahvuslasele on. See energia ja temperament, mis põhinäitlejaist saali kandus...Võimas! Ja ma ei jäänud magama (pidades silmas kella-seitsmeseid-reedehommikusi-silmi), see on ka üks tugev vihje, et tükk oli MIDAGI.
Kell 22 bussi ja tagasisõit. Uduselt mäletan, et oli poepeatus, keegi tahtis näha passi...Räägiti, et Tartusse jõudmisel oli mind äratatud neli korda...Kõik võib olla...:) Kell oli 3 öösel. Ehk siis tegelikult uue aja järgi juba 4...
26.03.2006 Tallinn
Minu osavõtt Lahkunud Presidendi ärasaatmistseremooniast. Lipukandja ak.maailmas kirgi kütnud rongkäigus. Vaikus kvartalite kaupa. Üksikud lumekübemed külmas õhus. Hävitajad nagu saadikud-ettekuulutajad teisest ilmast. Mis on minu sees seoses selle erakorralise sündmusega, jääb minu sisse. Ma ei oska. Ma ei taha. Seda kirjasõnas näha.
Täpselt teeõhtuks, mille seekordne staar mu oma noorim võsuke;) Vaatluse all vesipiip, selle päritolu, kujunemine, suitsetamise kultuur erinevates maades, mehhanismid st. mis põhimõttel töötab, üldised pooltargumendid, teaduslikult tõestatud kahjulikkus. Võrdlus rahupiibuga on päris tugev, sest kambakesi koos vesipiipu pahvida ja lugusid jutustada-sotsialiseeruda=> võib olla tõesti väga ühendav ja siduv tegevus. Samas sigarettide suitsetamisest mitu korda peitunumad terviseröövimise aspektid...jaa, võrdlus oli päris muljetavaldav. Salakaval asi, ühesõnaga, see vesipiibutamine... Ent nüüd peaks vähemalt kõigil selge olema, et ka see on siiski päris kopse kahjustav suitsetamine ja üldsegi mitte niisama lõbuasi, mida ka 13-aastased usinalt tarvitada võiksid. Heh, kui ka kõik need moodsad ja noortepärased vanemad sellise infoga kursis oleksid, siis sedalaadi kingitusi vast ei tehtaks. Huvitava faktina veel mainida, et uurija avastas eestikeelses kirjanduses vaid positiivseid aspekte valgustavat materjali... Mõtlemapanev, kas pole?
Öine kultuuriprogramm nagu ikka. Mitteametlik. Koos muusikalise haridustunni ja pisikeste paanikaharjutustega algajale. Kõik lahenes siiski positiivselt ja meeleolukalt. Me jõudsime jõudsalt ja jooksuga järgmisesse etappi, järgmisesse päevakorrapunkti:) Vbla jäime pisut kauaks, kuid kesses tund enne väljasõitu sõba silmale laseb...
25.03.06 Tartu-Riia-Tartu
Varahommik. Lumeudu.
Kas vastab tõele, et Lõuna-Eestis on soojem kui Põhja-Lätis? (remargi korras=> jah, see oli tõesti nii:)
Kas vastab tõele, et siinkirjutaja oli ennast korralikult reisiks välja puhanud? (remargi korras=> ei, sest käsil oli mitteametlik eksperiment "Tõustud reede hommikul kl 7.00. Kaua võib?")
See ei seganud aga elavat keskustelu bussi tagaosas, kus meie kümnene seltskond end ülimõnusalt sisse seadis. 50 km enne Riiat kippus küll silm looja, ent pea-aegu ületasin takistuse. Unena see kirja ei läinud. Südapäevane Riia tervitas meid lumesajuga. Juhtliidrina ja omal käel-mälu järgi viisin meid kõikki Valdemaras iela 67-12. Miskipärast oli meeles 61 ja sai ka selle maja kõik korrused läbi käidud, ehkki juba algus tundus vale st. uks polnud õige ja kommipoodi polnud ka:) Ent, kes teeb, sel juhtub:P Ja vene keelega sai isegi lilled poest kätte. Ma ehk polegi nii lootusetu, vaid lihtsalt tagasihoidlik oma keelekasutuses?
Väike ootamine ei rikkunud tuju, sest järgnev vastuvõtt ja paar tundi konvendis oli puhas rõõm ja head emotsioonid. Nii mitu asja, mille üle hakkasin hiljem järele mõtlema. Võrdlema meie enda eestimaiste organisatsioonide konvenditavasid meie läti sõprade omadega (ülejäänud läti orgidest paraku puudub ülevaade, ent plaane on, kuidas pisutki end omal käel harida).
Ntx asjaolu, et konvendi võti on vaid kolmel juhatuse liikmel. Et niisama konvendis aega surnuks ei lööda. Kõne allagi ei tule seal ööbimine. Rakendades neid meil Eestis, sureks konvent nii laiemas kui kitsamas tähenduses varsti välja. Kedagi ei oleks ja kedagi ei tuleks. Sealsamas on ka nende eesmärk hoida konventi koduna. Ja see õnnestub neil. Hoolimata esmapilgul kummalistest kitsendustest tundsin mina end justtäpselt nagu omas konvendis, nagu omas kodus. Neljas kord. Seletamatu...
Intelligentne ja huvitav vestlusring. Tee. Üllatav kohtumine Pea-aegu Eestlasega Aga Siiski Lätlasega.
Linnatuur koos lõuna ja kohustusliku kommipoe külastusega. Ilmaga vedas=> päikesepaiste, karge õhk, tuuletus. Juugendmajad oma täies hiilguses. Paralleelid Stockholmiga. Pilte sai klõpsitud pea iga nurga peal, rahvaga ja ilma. Huvilisemad vaatasid üle imelised VäikeseGildi siseruumid, mina lasin kevadpäikese soojusel suletud lauge paitada. Ära ei väsinud. Huvitav oli. Kuidagi rahulik ja kodune.
Koomilist nüanssi pakkus vahtkonna vahetusele juhuslikult pealesattumine Presidendi lossi ees. Danielagi ei olnud täpselt teadlik, millal see toimub ja nägi samuti asja esimest korda:) Kell 17.00, olgu siis teadmiseks:P Kindel konfiguratsioon minemiseks-tulemiseks tõsise näo ja ametlikkusega täidetud, võis kinnilangeva ukse vahelt märgata noormeeste huvitunud-uudishimulikke nägusid:) Ei ole vist tavaline, kui kümnepealine neidudekamp üksisilmi vaid neid vaatab ja lõbustatult sädistab...
Bussis riideid vahetada oli omaette tsirkus. Tekkis assotsiatsioon teokarbis olemisega. Õige daam ju meesterahva nähes ikka riideid ei vaheta. Poole kõrvaga sai kuulda imestusi, et me üldse oleme endale teise, viisaka ooperigarderoobi võtnud vaevaks kaasa haarata. Keegi noormees läks südamerahuga suvalises heledas-triibulises pusas ja teksadega... Läti Rahvusooperisse!!! Kommentaarid on siinkohal liigsed. Mainiks vaid üht- etikett!!
Ooperi kohta=> kõik ülivõrdes sõnad, mis eesti keeles positiivsust väljendavad. Estonia sai kolinal kaela, kui võrdlesin oma kahte kogemust ooperiga. Paraku. Nii kibe kui see pill ka rahvuslasele on. See energia ja temperament, mis põhinäitlejaist saali kandus...Võimas! Ja ma ei jäänud magama (pidades silmas kella-seitsmeseid-reedehommikusi-silmi), see on ka üks tugev vihje, et tükk oli MIDAGI.
Kell 22 bussi ja tagasisõit. Uduselt mäletan, et oli poepeatus, keegi tahtis näha passi...Räägiti, et Tartusse jõudmisel oli mind äratatud neli korda...Kõik võib olla...:) Kell oli 3 öösel. Ehk siis tegelikult uue aja järgi juba 4...
26.03.2006 Tallinn
Minu osavõtt Lahkunud Presidendi ärasaatmistseremooniast. Lipukandja ak.maailmas kirgi kütnud rongkäigus. Vaikus kvartalite kaupa. Üksikud lumekübemed külmas õhus. Hävitajad nagu saadikud-ettekuulutajad teisest ilmast. Mis on minu sees seoses selle erakorralise sündmusega, jääb minu sisse. Ma ei oska. Ma ei taha. Seda kirjasõnas näha.
