Tuulest tuisuse meelega

Kuna ma ise jõuludest midagi eriti ei pea, siis jäid ka tänavu ära kõiksugu soovid sõpadele-tuttavatele-endistele-praegustele. Kuidagi...tühi ja õõnes on see soov, mida kergelt saab tõlgendada kui soovi lihtsalt soovi enda pärast, ilma sügavamat sisu omamata. Stiilis "kunagi aastajooksul ei tulnud sa mulle meelde ja nüüd siis võtan kontakti, et lihtsalt öelda "Häid jõule"...noooh...ei ole minu teema, ei ole üldse. Dilemma muidugi, mõnele vbla mõjub liigutavalt, aga kellele just? Kes teab, see teab sõnadetaki...usun enam sellesse:) Sama mage on kinkimine kinkimise pärast, kohustuse pärast...

***
"Esmakordselt..." list, mis spetsiaalselt sellel aastal robinal sissekandeid on saanud, sai uue täienduse. Nüüd on vaadatud tsirkus ja Linnahall seestpoolt. Hiina tsirkuse päris hiinlastest neiud ja noormehed, noorim esineja 10-aastane, esitasid akrobaatikat erinevate vahenditega erinevatel tasapindadel, taustaks ida muusika. Ja ei mingeid loomi, mis oli siiras õnn mu jaoks! Graatsilised sulnid neiud punase lindiga lae alla tõmmatult, neiu punases ja rõngal samuti heljumas... ilusilus...Aga...miks nad küll pidid oma punalipuga kava alguses ja lõpus lehvitama...

...ehtne nõukogudeaeg...pompöössus ja "avatud uste" stiilis kemmergala...mystika...:D

Ma tavaliselt ei käi massiüritustel, ei sise- ega välisruumis... see aasta jah, on teisiti;)

Palju asju on teisiti...

***
Vaatasin Sinu sinistesse silmadesse ja tõsisesse suunurka. Punases särgis, istusid vagunisse, näoga minu suunas, mitu pinki sinnapoole. Mitte nii sõjaväelaslik enam... ent sama raidkuju.
Jah, seda ei ole enam päris kindlasti.

Kas mind jätkub

peole ja paastule
poolvenna pulma ja
haige armsama sängi veerele
kas mind jätkub
kuu alla seisma
hõberist* kaelas ja käed koos
küsimas teistele
vastamas iseenesele
kas mind jätkub
kummeljuustega kaunitaride keskele
kihistama ja keerutama
ja muutma oma heledusega
selle öö värvi
kas mind jätkub
kuulatama tuisku
vaikima viimase hetkeni
saatma sõna tuviga
unega
tuulega

kas mind jätkub

*originaalis sõna "kuldrist", modifitseerisin meelevaldselt endale kohasemaks:)

***

olen vesi
voolan hommikul välja
mul on huuled prillid sõrmus ja käed
olen vesi

ühest unusest järvest
sügavalt maa alt
tungin välja kui allikas
vulinal trepist alla
tänavale

vaatan kella ja jõuan kooli

tere vesi
kuidas siis läheb?
olen täna soojemaks saanud
mullune lumi on läinud

ja mida sa vesi siis tahaksid
täna õppida?

tundma tuld
tundma tuld ennast kaotamata

Kristiina Ehin "Kaitseala"

Saarel

Isa on väikeseks jäänud.

Taevas on eriliselt eredad tähed. Suur Vanker sõitis terve tee minu paremal käel... Olin unustanud, et tähevalgus on niivõrd selge ja kutsuv...

...rahu ja harmoonia...

Pure, energia, pure!

Seda joogakava tuleb tihemini teha...ikka igal õhtul. Katsetada, kas see oli põhjuseks, miks tänane hommik ja eilne õhtugi juba olid tegusad-tegusad-tegusad... Uuel aastal tuleb igast kapitaalseid asju-otsuseid-tegemisi ette võtta. Päris kindlasti. Kaua võib. Kaua võib vaikselt mediteerida. Ma jõuan sead alati teha, aga "teha" vbla mingil hetkel enam ei jõua. Mõistad?
Täpsem nimekiri peale pisukest järelemõtlemisaega... öises bussis reede õhtul...või päevases...tagasiteel.... või ühel hommikul...

Mõtlesin, et proovin neid siin ise teha, tundub lihtne... mina, kui teadatuntud mitte-eriti-kokkaja-inimene, saan ehk hakkama. Ehkki ka piparkoogitainast olen ise teinud paaril korral ja mitte kõige halvemini;). Mõnda asja oskan veel teha oma kätega... mis maitseb ja kõhtu täidab:)

Ma lihtsalt lähen ja vaatan nad üle. Mis nägu nad on pika aja jooksul läinud ja üldse...
Ei ole seotud jõuluga, ei üldsegi.
Lihtsalt on aega.
Üle aegade...

Kuulan: Nightwish, Theather Of Tragedy
Loen: Shokolaadist ja morfiinist
Vaatan: imelisi gooti kleite-pluuse-seelikuid-kindaid

Tõrvatilgal on tavaks rikkuda kogu meepott, kas õnnestub see ellimineerida juba eos?

Kilkasin siin just ükspäev, et sügismasendus on mind üllataval kombel sel aastal külastatavate nimekirjast välja jätnud. Küll terve pikk novembrikuu ilma päikeseta, ent ei kurje mõtteid, nutuhoogusid ega põhjendamatut emotsionaalset allergilisust ja üldnukrust.

Kui sellest väsimusest vaid üle saaks... Et ta ei tabaks just keset kõige meeldivamaid emotsioone ja asju ja inimesi... Kolm reedet järjest pikki tantsutunde, melu ja seltskonda- balli järelpidu ja kaks jõulutähistamist- viis päeva täistööd ja napid unetunnid nädalavahetuseti... ega ma ometi vanaks pole jäänud?!? Või pole Tartu pöörasustest veel piisavalt välja puhatud, et setback'i annab veel aasta takkagi? Või...

...Ilsekodu on ohus...

...kohevarsti on aastalõpp...
...mida ja keda kõike on mu silmad näinud...
...huvitav- huvitav aasta...
...Koera aasta...
...veel aastalõpusirgel asetati minu ette peegel, kus ma näen oma teist mina teises formaadis... ta on sümpaatne;)

Kodused pööripäevatähistamise päevakud ja aastalõpuball...

Viimasel päeval...

...olen seisnud pimedal ristteel, põletanud säraküünalt, vaadanud metsa tagant tõusvaid tulesid, soovinud naabritele head, kõmpinud vaikselt-mõtlikult tagasi kuuse- ja piparkoogilõhna
...olen vaadanud klaasi tagant raekoja platsile kogunenud masse ning leti taga vahuveini joonud
...olen vist ka niisama vaikselt vaadanud, mõelnud, unistanud, lootnud ja hüvasti jätnud
...olen pidzaamas istunud keset lõbusat rahvahulka

..sel aastal... ?

...end mulle anna...

Ta vihkas iseend
nii intensiivselt,
et maksis kätte kõigile,
kes teda armastasid.

See oli tema viis
panna end kannatama.
See oli tema viis
paluda rohkemat.

/Doris Kareva/

Ma vaatan...

Järjekindel uskumus, et ilmas ON häid inimesi. Tee Tartusse kulges kiirelt ja meeldivalt nagu kordi varemgi- väledad sõidukid, kokku kolm, vahetud ja sõbralikud sõitjad-juhid, Hurda peatuses väljudes kõrvus kõlamas Johansonide plaat "Päevakera"... Jeti-Netini küll ei jõudnud, aga igati meeleoluloov oli kogu reis siiski:)

Põlevad tõrvikud, rahvahulgad, kes kokku tulnud, laul ja naeratused...Õhtune koosviibimine, veel ning veel naeratusi ja juttu ja kabet ja doominot ja Aliast. Aeg, mil Tuhkatriinudest said taas Tuhkatriinud ja saabus tõeliste printsesside aeg;) Niipalju tantsu oli viimati Volbril... Vahel heast meelest ja sisemisest vajadusest kaotada kõik piirid ja lasta energial voolata. Lihtsalt. Iseenesest.

Uus päev- kahetine päev. Üllatasin end taas. Ma ei ole enam nii must- valge nagu "nooruses". Suudan olla Sõber. Mis on imeline, tõeliselt imeline! Erinevad teemad, ühene tulem- mõistlikkus ja mõistvus läbi emotsioonide, argumentide ja Tõe. Mõtlen tagasi ja olen rõõmus:) Midagi ega kedagi ei kadunud ära... Värv on vaid mõneks hetkeks teisendunud, aga see taastub pea ning käib asja juurde.

Vahetu suhtlemine on heade suhete alus. Filtrid ja meediumid kaotavad minu silmis üha enam oma usaldusväärsust. Või tuleb VEEL täpsemini õppida väljendamiskunsti? Või teistel õppida mind "lugema"? Või mõlemat?

Saate leidsin.

Valgust, palun

Küsisin kolleegidelt, kas keegi mäletab, millal viimati päike paistis.
Ei meenunud kellelegi.
Aga täna Ta tuli. Kl 12.03 viskas kolmeks sekundiks kiiri, et puuvõravari kirjas vastasmaja siledat fassaadi. Rõõm:)
************************
Muidu käib Draamakuninga nädal.
Eipole miskit öelda.
*************************
Hingata on kerge ja kevadine... justkui kohe oleks heleroheline tärkav rohi ja esimesed arad sinililled Karlova hoovides, metsade veerel...