Pühapäev vabaks;)

Tänane päev sobib ülihästi viimase paari kuu jadasse- ületasin iseennast, muutusin teadlikult avatuma ning kreatiivsema inimese suunas. Küll suht väike ja elementaarne katsetus libiseda õhukesel jääl, aga ikkagi:) Testimise mõttes positiivne. Jutt siis Innopia seminarikesest MHGs. Tohutult pisike samm;) Põhirõhk sotsialiseerumisel ja loovtööl valitud laiema grupi sees valitud kitsamal teemal. Minu jaoks, kes ma kuhugi väitlusklubisse ja noorteühendusse ei kuulu- päris uus kogemus. Ent eneses püüan leida assotsiatsioone omaenese tööga õigustamaks, et päev on korda läinud hoolimata sellest, et omaenese materjale pole lugenud. Kuid väärtustada seda hetke, mil sa lihtsalt mõtled- kreatiivselt, mitte lihtsalt igapäevaelu sasipundardele- see on tegelikult puhkus. Mis sest, et unetunde tänu eilse öö jätkumisele tänase hommiku kella seitsmeni, mil viimaks sõba silmale sai, napiks jäi. Provokatsioon mõjub, aga see on vaid sütik. Edasi tuleb juba enesetõestamistahe, mis on parim motivaator. Rõhk sõnal "enese".

Kokkuvõtlikult kolmapäevast. Ilma filosofeerimiseta. Koosolek. Verivorstid pohlamoosi ja hapukapsaga tähistamaks esimese lume tulekut. Tallinna retropidu. Need siis nagu maamärkidena. Palju veidraid seiku ja pilke ja sõnalist osa. Aga hea meel, et see kõik oli. Tagajärjed, kui üldse, järgnevad hiljem.

Sõprust säilitan kõigest hoolimata. Tahan olla, kui mind vajatakse.

Ettearvamatul ajal
Ettearvamatus kohas
saan taas teadlikuks
oma ammusest Valikust

Liidan sellega
oma hinge punasekirju
liblika, mis
heljub Su pea kohal
Ehkki Sina pole liblikapüüdja
veel

Näen Sinu teid ja käänakuid
Käin Sinu eel, kohal ja ümber
Meelega jätan kõrvale oma kogemused,
sest pole
teist sarnast
kunagi

Heljun ja kulgen haavamatult
üle jäänõelte ja klaasikildude,
mida mulle pihuga pillud
oma purustatud sisemusest

Jätkame Teed,
mida näeme ja tahan

Oluliste asjade alguse aastapäev

Kuidas võtta kokku neli suurepärast päeva lühidalt ja samas sisutihedalt väljendamaks kõikke seda, mis oli ning kuidas mõjus. Sest mõjus. Väga. Ja oli hoopis isemoodi varasematest. Kasvõi selle poolest, et n e l i päeva st. algusega neljapäeva õhtul kuni täies vaimus praeguse hetkeni välja. Aga see on väike detail. Olulised on inimesed, kes loovad hetked ja tunded ning panevad aluse sünergiale, mis kannab linnutiivul läbi aja vabastades ja andes head. Need inimesed, kes olid minuga lähedased noil päevil- kiitus, tänu ja hea meel. Kallid olete:)
Taas sain teada midagi endast. Tagasisidet siis, mida ikka ja jälle väga oluliseks pean. Mitte et end selle järgi kuidagi koheselt ümber kujundada, seda kindlasti mitte. Aga hea on teada, kuidas paistad sa teistele ja tõdeda, et kõik on õige ja korras. Sest just selline ma olengi, teravsilmad:) Ilma et ma spetsiaalselt seda imagot looksin. Lihtsalt nii on;)) Tore, kui sellest hoolimata peate vastu ja arvate seda väärt olevat.
Rääkisin palju, laulsin palju, naersin palju- kas keegi suudab uskuda, et ka ilma alkoholita võib üks kommerss põhjalikult läbi raputada ja head tuju anda?

Ning paar filmi veel kõige otsa. Tänu Tudengipäevadele, mis muidu minust mööda läksid. Mõlemat olin tahtnud juba ammu näha ja vaat, kannatasingi ära:
Riiginõunik
Skiso

I Mis sest, et pole ühtegi Akunini teost iial veel lugenud, oli sisu jälgitav, peente ja omapäraste detailidega, suurepärases vene keeles küll pisut kahvatute subtiitritega, ent köitev. Muidugi, Mentshikovi võib alati vaadata.
II Valus film. Ilusalt valus. Omapäraselt valus. Mõtlemapanevalt ja mõjusalt valus.

Tahaks tagasi oma väljalaenatud plaati.
Ja rääkida kõigest toredast.

Rindel ja kaevikuis

Eile tuletasin taas meelde oma rahvatantsuoskusi. Kas olen piisavalt andekas, et Vanadele Kaladele järgi jõuda? Sest tunni tempo on meeletu ja õpetaja ilmselt harjunud proffidega. Ei mingit sättimist ja eraldi seletamist. Kui lennult ei haara, siis ise tead... Panen järgmine kord end adekvaatsemalt riidesse, ehk siis tuleb ka paremini välja. Linnariietega ikka ei maksa sinna hüppama minna! Hetkel seitse neidu, kolm noormeest, aga see oli alles esimene tund. Äraräägitavaid pidi olema...:)
Põhikooliaegsed tütarlasterühma oskused on üpris roostes...

Väike tõrvatilk minugi isiklikku kommersimeepotti... Konvendi olukorrast ei maksa rääkidagi.
Kurb. Väga.

Princess Leia

Vann aitas tõepoolest. To sort out the shortcut of the mind. Tean küll, mis selle ebastabiilsuse vältimiseks teha tuleb...Ilmselt seda tulebki teha, muidu ehmuvad kaaskondlased väga ära.
T a v a l i s e l t ma püsin endas ja väga välja ei lähe.
Natuke halb on see, et töökoht jah küll koos arvutiga, aga msn siin paraku blokeeritud. Ja konvent on "pommiauk", niiet seal ka ei saa erilist privaatsust rakendada.

Teel Tlna möödusin kahest suht värskest juhtumist- allaaetud loomast teel. Nahka ja luid ja lihatükk terve rada täis. Ning parv näljaseid Hitchkocki vareseid. Isegi minul võttis südame alt õõnsaks. Sellistel puhkudel tuleb mul tahtmine peatud, panna välja ohukolmnurk, võtta pakiruumist sapöörilabidas(kui see seal oleks) ning säärane lihalett teelt vähemalt kraavipoole kühveldada. Edasi saab Loodus juba ise hakkama.

Sinna ja tagasi ehk kuidas ma Saeveskis käisin...

Minu kahe tunni looming....kadunud....

Proovin siis uuesti.


Proloog.
Teeõhtul interaktiivne muusikalis-sõnalises-lauluettekandelises viisis Alenderist ja Rujast. Ootamatult kaugesse öhe läks see aeg. Uskumatult palju ammukadunud inimesi. Und vaid neli tundi.

Esimene päev laupäev.
"Mille k... pärast ma üles pean tulema? Mille k.... pärast ma sinna külma vihmasesse metsa ronin? Miks ma lubasin peale võtta veel neli inimest ja kogu varustuse?" Tulin siiski ja läksin siiski. Küll hilinemisega, aga polnud hullu. Olime pea ainukesed, kes leidsid praktiliselt mitteviidatud maja ilma ühegi lisatiiruta/ ekslemiseta üles. Veidrad kokkusattumused:
* enam-vähem sealsamas Tõrvaaugu-Rassi kandis oli meil sel suvel suguvõsa kokkutulek. Kuhu küll salapärase haigestumise tõttu ei jõudnud.
* Rõugu talupargist sõitsime ka mööda. Kaks aastat tagasi oli meil seal suvepäev. Teejuhised olid veel meeles. Mis kõik veel kaks aastat tagasi oli...
Kokku seitse autot ja 30 inimest pluss üks kohalik vironus, kes oli meile asendamatuks teejuhiks matkaradadel. Veidi soojust majja sisse ja hunnik lõunavõileivakukleid ning retk mööda "Sakala" teed Kurgjale. Kunagi oli seda kaudu vana Jakobson ise vankriga logistades Viljandisse lehetoimetusse sõitnud ja praegugi pidi tema vaimu näha olema... Sihvakad mastimännid, pohlad, vahelduv metsamaastik ja tempo-tempo-tempo.
Koomiline vaatepilt--> kolmekümneline vägi tuleb hanereas metsast välja, on paar tundi taluõuel laiali ning suundub siis samamoodi metsa tagasi. Peamaja seest ja väljast, muud hooned, lõunapaus rehetoas, perekonnakalmistu. Teemad Kaitseliidust ja söösthüpetest kuni milleiganeseni. Nalja ja naeru kui palju. Sees siis oli matk algajatele.
Tagasi majas hakkas pool seltskonda süüa valmistama ja ennast niisama hästi tundma. Teine osa suundus rajale käänulise Saarjõe vasakkaldal. Pidime pöörama mingil ajal paremale ja tulema teist kallast pidi tagasi. Raja kohta oli vaid orienteerumiskaart maja juures ning sinised värvilaigud ning lindiribad puudel. Läbi mets, üle ja mööda puudest, jõekaldal ja sihtidel. Kuused, haavad, kased, ohtralt tormimurdu. Metsikuim mets, kus olen matkanud. Siis oli rajameistritel märgistusvahendid otsa lõppenud. Ja mingil hetkel oli jõgi kahel pool ning ees läbipääsmatu tihnikmurd. Ning tekkis väike hetk- kust me tulime? Seikluslik moment oli olemas;)
Saime aga taas raja peale ning majajuurde tagasi. Poole tunni pärast läks päike kustu ja hakkas pimedus. See oli siis matk edasijõudnutele:) Ajataju kadus ilmselt kõigil, kell kaheksa oli tunne nagu peaks kell juba ammu üle südaöö olema. Tegevused:
* lõõmava ahju ja küünla- ning taskulambi valgel tutvumismäng ning vanaema lõngakera
* tatrapuder õhtusöögiks, mis võis sisaldada lihajälgi;)
* ohtralt laule nii meie kui nende lauluraamatutest--> õhtu tipphetk minu jaoks soleerimine eeslauljana Transvaalis. Sel laulul on mulle eriline puudutus, mõjub mantralikult. Eriti kui esitada võimsalt ja hingega!

Magama sai kes kuhu- lavatsid said loomulikult kohe täis, mina leidsin rahuliku paigakese trepimademal, viimased vaprad sirutasid end eestoa põrandale. Üks vapper reb! oli kofeiini tõttu öö otsa üksi ülal ning hakkas hommikul vara pudrukeetmiseks puid lõhkuma.

Teine päev pühapäev.
Öösel oli osa seltskonda juba lahkunud, teine osa läks enne sööki bussile. Viimased kolm autot pöörasid igaüks ise teedele samade sihtmärkide poole.
Palju positiivseid kokkulangevusi, ei mingit hala, pea-aegu täielik sünergia. Ideaalne lõõgastus:)
Majaraamatut oli alustatud septembris ning igal päeval oli sissekanne!!! Hoolimata sellest, et pea ühtegi viita pole väljas, kes teab, see teab, ja üllatavalt paljud t e a v a d.

Üle pika aja käik neljandale, Wikmani poisid, slikerdajad poliitikud ning nende uskumatult ümmargune jutt, kummalised hääled, näoilmed, väsinud neiu Keskerakonna Pidu ja tuttavad ning tundmatud inimesed diivanil. Seekord sõitsin koju korralikult ja kiirustamata.

Assotsiatsioonid on kerged tekkima ning ma ajan neid kahe käega kaugemale. Sest on teine aeg, teised inimesed(mina) ja teised kulgemised.
Miks järgneb suurepärasele ajale alati argipäev?

Konvendis on sõjaseisukord, hea et vettki on ning mõned pistikupesad ja pikendusega vool raali juurde. Saali ja esiku ja tualeti lambid veel põlevad. K... puupäised töömehed, kellel on magnetid peakaablite suunas ja kes mõnuga neid läbi puurivad ise paraku ellu jäädes.

Ja mida kõikke veel...

Ah jaa... mul on kolmas tütar, ka K-tähega nagu mu teisedki matriarhaadijärgsed tütred:) Teised kaks on teiste tähtedega:) Ehmatas mind keset vihmast ja külma oktoobrikuist onniõue...eks ma hakka siis harjuma...

Kihutab öös

Tänasest algas siis karusnahahooaeg. Pakkisin armsakese aegsasti riiulilt maha ja panin kaela. Mmmm...simple pleasure. Selge märk sellest, et hea külm aeg tuleb aina ligemale. Ja siin palun mitte näha seoseid Terje Aruga;)!!!

Veetsin teise päeva järjest Tartus. Püüdin lugeda lõppematud materjale. Külastasin kahte klienti. Lihtsalt niisama harjutamise mõttes. Arenguruumi on tohutult. Homme lähen moepärast Viljandisse ja arvan, et saan seal end kuidagi arendada- täiendada. Ja siis algab kütteperiood ühistus ja tuleb täita oma kodanikukohust. Muidugi teeõhtu, mille tarvis valmis just uus kostüüm.
Seekord siis päevakorras Ruja ja Alender ning ohtralt üllatusi. Hoopis teisiti kui eales varem. Äge.

Magistriasju ajasin ka. Pelgasin pisut, et nüüd on juba suur jama- inimene poel end pea kaks kuud koolis näidanud, kuigi on nimekirjas. Aga polnudki miskit hullu:) Igaks juhuks kirjutasin avalduse ja võtsin allkirja akadeemilisele minekuks, ent näib, et aega on selle kiire asjaga. Kedagi pole reaalselt kohal. Isegi mulle suruti ülivõimas toksikoloogiaalane teos kaasa- võta ja õpi. Päriseks. Mulle sümpatiseerib, et kunagiste Reidla saelaudadelaadsed kirurgiateosed on oma kõrvale saanud hulga uut ja huvitavat meie teaduskonna veterinaaria ja toiduhügieeni alast eestikeelset professionaalset kirjandust. Ernitsa anatoomiaatlased- meie ajal olid veel paljundatud materjalid, suur ja uhke histoloogia piibel Suurojalt, parasitoloogiaraamatud, hulgaliselt toiduhügieenialast õppematerjali--> tublid on:)

Lõpetuseks kõrvu paitamas kõik need võimsad shmollis'ed ja fiducit'id...

Kommerss läheneb...

Fight or flight?

opus 1
Ikka ja alati tahan ma head. Parimat. Kui näen, siis tean ja tahan. Isikuliselt, esemeliselt, suhteliselt.

opus 2
Ma ei kirjuta rohkem, sest edasi tuleb nutt ja hala. Sest ma ei TEA. Ja ma ei tohi seda väljendit kasutada- pole kasu sest ei mulle ega teistele!

opus 3
Aga hea on see, et müstilise äkkpurunemise üleelanud jäätisekoktelimasin töötab jälle ja annab suurepärast toodangut;)

Sex, drugs & rock 'n' roll

Pöörased noored, pöörased;)

Laupäev siis. Korteri sisseõnnistamine. Vanu armsaid kursakaaslasi ja hunnikute kaupa võõrast rahvast, kes tegelikult ka ikkagi miskitpidi tuttavad. Vabadus ja hea tuju. Muusika, riietus ning hoiakud a la Studio 54. Suured soengud, läikivad rõivad ning hästi palju litreid. Pidu hommikuse kukelauluni ja ei mingeid vihaseid naabreid:) Üllatuslikult;))

Õnnis pühapäev. Attimo. Sõit tagasi Tartusse, kalli ak.tütre eksamineerimisele. Hilinesin vaid akadeemilise jagu:) Olemine tõeliselt õnnelik ja konkreetselt plusspoolel, mitte vahepealne uduhämu, kus halvasti nagu pole midagi, aga väga hästi nagu samuti mitte.

Sellised ettevõtmised once in a while mõjuvad toonusttõstvalt ja mõtteidavardavalt. Uus kogemus taas. Võiks öelda, et milline uskumatu süütu naiivitar- igas asjas leiab midagi uut ja erilist ja " sellist asja pole enne olnud". Minu arvates pole selles midagi halba. Hoopis hirmsam oleks maailam vaadelda blaseerunu pilguga, kus miski enam huvi ega üllatust ei paku.

Sedasi siis:)

Süsteemi sissenärimine

Huvitav, kuidas mitte millelgi baseerudes on siiski võimalik lambist langetada õigeid otsuseid. Esialgu on sellised väikesed asjad ntx võtad kosmeetika-hügieenitarbed lihtsalt igaks juhuks kaasa, paned ennast soojemasse dzemprisse kui tavaliselt, kassile suurem ports kui muidu- sest pole teada, kas õhtud jõuad koju või mitte.

Ja nii oligi. Pealtnäha igas mõttes väike asi Rakveres ajada- tööõpe ja lukuremont, aga tulemus on, et paigal juba teist päeva!!! Tuleb välja, et selline väike asi nagu autolukk võtab üüratu aja...
Vana hea Margit, tuttav paik praxi ajast, võttis mu ööks oma hoole alla.
Täna vast ikka koju saab...

Muud ei olegi kui taas enese leidmine. Võimalikult palju infot talletada. Sellest aru saama hakata. Olla aktivist.
Olla aktivist...

Lisauuendus:
Auto käes ja meel rõõmus:) Isegi küpsikud olid alles;)

Mis siis hästi on?!?

Miks ma hüppan kontrastidesse?
Mina, kes ma olen harjunud miinimumtarbimisega?
Mina, kes ma olen sõltuvuses kindlusest ja konkreetsusest?
Mina, kes ma pelgan tundmatuid tulevikuteid?
Mina, kellele meeldib t e a d a enne kui tegutseda?
Ja veel palju- palju hala...

Siiamaani on Ingel lehvitanud oma tiibu minu pea kohal ning viinud kokku vaid heade inimestega.

Miks ma võtan ette nii kardinaalse muutuse oma elukorralduses?

Tahan rääkida. Ei taha rääkida. Sest isegi ei tea, kuidas saadud infotulva setitada ja seda mõista.
Laagri/Tallinn.
Rapla.
Piira/Rakvere.
Tartu.
Esialgu.

Kõik on uus oktoobrikuus

Ise tulin oma autoga Rakverest Tartu. Homme Tallinna...

Nii palju vaja uut selgeks teha...

Mis ma nüüd sellest arvama pean?!?