föstudagur, september 29, 2006

Loitsimised kuuga ja ilma

Minemine
Kolleegid toovad mu esimese teekolmandiku poole peale. Kilomeetrike läbi asula, päike, ritsikad, vaikus. Ainuke auto suure tsisterniga (õlu Viljandist nagu hiljem selgus;). Tõstan käe, saan suure maantee peale välja. Sinna, kus ennemalt igat masti hullukesed mõisaaias ja vahel ka aia taga lusti lõid:) Kõndimine ristist lääne poole, leidmaks sobivat laia servaga rahulikku teeserva. Tean, et kiirusepiirang/-lubatavus on seal 100 km/h, mis tähendab, et julmalt lastakse 120-ga vähemalt. Leian paiga, keeran ringi, tõstan käe ja esimene masin peatub pidurite kriginal! Ütle nüüd siis;))) Juhiks saarlane, minu ema töökaaslase poeg nagu hiljem vestluse käigus selgunud andmete ühildamisest välja tuli:D ja temaga siis läbi Muhumaa mesindustalu ja Kuressaare bussijaama ja tankla Saarema ühe suurema jõe kaldale välja. Kui see pole õnn, siis... Kolmas masin viib mu kodutee poolepeale elik rannapiirkonda Keskrannale. Sealt keeran metsavahele jõudes inimtühja liivaranda. Mõte on merd näha ja teda käega katsuda, ees ootamas töörabamine, mis poleks tagasitulekuks aega jätnud...

...Suvesoe päike, kerge laineloks liivale, tühjus kilomeetrite taha mööda veepiiri ja luiteviirgu, isegi jäljerida pole liival, vesigi selline...mõnus-leebe-kargete nootidega. Rätikut pole, ujumisriideid pole, ent ilm-vesi-tahtmine sünergia seevastu vägagi olemas:P Ilma milletagi, miks mitte:P...

Olemine
Kivivalge põld, juhuslikud kokkuotsitud töörõivad- nokamüts ja säärikud, juttu ja rabamist. Saagiks kaks vakka kartulit... Jõulupraeks ja uueks aastaks ja ema juubeliks jätkub;)
Hoolimata aastatest-ilmastikest on vanaisa iidvana õunaaed jätkuvalt kandevõimeline- riisu rehaga ja vii kotiga saaki kokku. 25 aastat tagasi seemnest mulda pandud tolleaegne Poolast pärit imeõun kandis sel aastal esmakordselt. Terve kasti punaseid mahedaid mahlakaid ubinaid. Seos tänapäeval poes müüdavate "poolakatega" puudub täiesti. Maitseomadused on nagu... midagi pirniõuna (ikka eesti oma) kanti, aga mahlakam.

...segased lood perekonnas...vanaema...ma ei hakka ju veel abiellu heitma...

Teine olemine
Tartu. Üle igiammuse aja bussiga. Ilmad ja asjaolud, miks mitte üritada kangelaslikult läbida 330 km häälega. Suvesoe linn. Nagu vanasti. Kõmbin vaikselt ja vaatan ja momentaalselt hakkab juhtuma planeerimatuid sündmusi. Juhuslikud lokatsioonid-inimesed ja päev saab täis ja päev saab mälestusväärne. Ehkki algselt tahtsin vaid kohvi ja kontserti;)
Kontserdist on nüüd üksjagu aega möödas (alustasin draftina ja täna on tegelikult juba 05.10), lihtsama vastupanu teed minnes=kiites kiiremaid näppe- kõik on öeldud siin. Elamus siiski piisav, et mõnda aega laetud patareidega edasi säriseda:)

...Tartus ei ole öid...

Teine minemine
Esmakordselt katse Rapla poole hääletada. Start kell 16 teisiba pärastlõunal- kõige keskmisem ja mittemidagioletatavam aeg ever. Ilma alusbaasita kindel plaan, et 19.00 peab kodus olema. Maaülikooli campuse territooriumit läbival "lennurajal" sai oodatud peaaegu tunnike. Ninanipsu sai hääletajate kollegiaalse hea tava, mille kohaselt viimasena saabunu korralikult rivi lõppu marsib, vastu eksinu, kes närviliselt käega vibades teeäärde maha jäi, sel ajal, kui mina tema seljataga mõnikümne meetri peal alustasin teekonna esimest etappi ratastel:P Sülgan kolm korda üle vasaku õla;) Mäo rist. Chrysleriga Paidesse. Venelastega Türile. Kaubikuga uuele vastvalminud kodusele kesklinnaringile. Ja mis on kell, kui koju jõuan?? 19.00:D Et siis... positiivne wtf:D

...uued tasandid ja muutumised... minus ja minu sõprades...

fimmtudagur, september 28, 2006

Ma mõtlen, et Sa mõtled, et ma ei mõtlegi Su peale, mõtle pealegi, et ma ei mõtle, mõtlen ikkagi Su peale

Eks ta ole. Ei jõua möödunud "pika nädalavahetuse" kirjetki üles vuhtida, kui juba terendab ees uus "kruiis". Seekord jääb Saare osa vahele, tuleb dessant otse Tartusse. 06.10.2006. Teeõhtu ju;):P Kus seekord saab olema ekstra põnev;) Oodata on paljut. Teater ja... "uued" ja... vanad ja... taas üle pikaaja põhjust värvides üles astuda ja... See ya

fimmtudagur, september 21, 2006

Hingele ilusat

Kolleegidega seeneriigis- rapikuis ja kuusikuis.
Kolleegidega jõhvikal- lagedal sool kohe suure tee ääres pajupõõsaste taga.

Imeilusad sügisilmad ju:)
Siinkandis, erinevalt saarest, on popid kuuseriisikad. Mina olen kaseriisikatega kasvatatud. Jõhvikaid olen näinud aint Tartu turul ja mõne matkaraja ääres üksikutena erkrohelisel samblamättal punamas. Kodukandis pole neid kunagi olnudki. Nüüd oli neid terve liiter...Minu enda pikkade sõrmede korjatud. Taaskord ristike "Esmakordselt" listi.

Joon alla selle aasta 38. nädalale. Homsest saarde. Kartul vaja võtta, vanaema ja venna ja ema-isa vaja vaadata;)

miðvikudagur, september 20, 2006

Naeratus huulil ja vile suul

Hetkel napib aega, et lugeda tagasi viimase ajaperioodi postitusi ja välja peilida, palju neist on positiivse, palju negatiivse-melanhoolse alatooniga. Pakun, et melanhoolseid ja tehtult positiivseid on enamus...

Aga täna tahan vahutada. Õnnest, rõõmust, rahulolust, selgusest, kirkusest, kargusest, puhtusest!!! Mul on hea meel, et hoolimata vahepealsetest rasketest aegadest on lõpuks kõik siiski ilus. Kaks tarka ja mõistlikku intelligentset inimest tulevad kokku ja lahendavad asjad rahumeelselt ilma pisarate, solvangute ja stseenideta. Laskumata labasustesse ja banaalsustesse, ehitamata tuleviku õhulosse, jätmata irvakile tagauksi. Uhke enda ja Tema üle:) . Usk inimesse tasus ennast ometi kord ära. Märksõna "Juhus" oli ilusal lõpetamiselgi viidaks. ...juhuslikud kokkulangevused, väikesed märgid...
On imeline tunne, kui saad oma mõtted selgelt sõnastatud ja välja öeldud. Mis veel olulisem, sind kuulatakse. Minuga ei ole seda palju ette tulnud... Ja mis sellest, et see kaua aega võttis. Tulemus on seda väärt. Kaunilt glasuuritud savipotidki peavad ahjus taluma põrgukuuma, et sünniks Ilu ja Rahulolu.

Olen rahul.
Olen vaba.
Olen õnnelik.

Maailm jookseb ennast ummikust lahti Sinugi jaoks. Kindlasti:)
Nii minul kui Sinul ON tulevikku. Eeldusi selleks on enam kui küll;)

Sügav kummardus ja reveraaaaaaanzzzzzz

"Milleks elu keeruliseks teha?"

föstudagur, september 15, 2006

Tumesinine tähistaevas

Kui silmad jäävad raskel hetkel kuivaks,
kui vaatad iseennast nagu teist,
kui muutud tuleviku suhtes tuimaks,
näed endas lihatükki, mitte naist,
kui igal pool on väljas märgutuled,
kuid sa neid märkamata mööda tuled,
kui juhid ükskõik-kuhu oma laeva
ja kursihoidmisega enam ei näe vaeva,
kui sina enam millestki ei hooli,

siis leidub keegi, kes sult võtab rooli.

...arvab Ave Alavainu kogus Minekulaulud...

mánudagur, september 11, 2006

Kild kohalikust kultuuriloost

Täna märkasin tahvlit, mis viitab, et "Selles majas veetis oma noorpõlveaastad Raimond Valgre aastatel 1913- 1924(vist)". Üllatusin.
Vaiko Eplik samuti siit maakonnast. Istus teine Kaparockil minu kõrval pingil ja luges ükskõiksel ilmel raamatut "Be cool", rohelised plätud jalas.
Anne Veski vanemad pidasid ennevanasti pudupoodi, nüüd elavad niisama vaikselt.
Priit Võigemast.
Meribel Müürsepp(?).
Kadi Toom.
Katrin Karisma.
Siiri Sisask.
Riho Sibul.
Terve paraad nimekaid nimesid, kõik siitsamast... 15. oktoober astuvad enamus nimetatuist üles heategevuskontserdil Rapla haigla sünnitusosakonna heaks...
Mõningane faktiteadmine avaldub ses postis, ei enamat;)

sunnudagur, september 10, 2006

Väljas tuiskab...tuult

Üle poole aasta teistes kätes hoole all olnud Hõbedane seisab nüüd minu köögis. Hakkan temaga taas ja uuesti tutvuma ning avastama maakonna vaatamisväärsusi. Sügisvärvides metsad, arvukad mõisad ja linnused...
Tuleval nädalal-Varbola!
*******************************

Et oleks selgesti aru saada ja ette teada>>> 25.09 ja 26.09 olen ma Tartus. Ilmselt juba päevast alates, kui plaan kulgeb 100%-liselt. No excuses!

Edit>>> It's a done deal. Plaan on NÜÜD kindel. Kavas esialgu vaid mõned asjad, vaba aegagi veel leidub:)

Turvalisuses

Sa olid minu unenäos.
Me sõname vaikimise sõnumit.
Me kõneleme vaikset keelt.

föstudagur, september 08, 2006

Heleroheline

Kui termin "öko" tähistab looduslikku, loomulikku ja puhast, siis on see minu personaalne kiiks, et tänases Eestis, praeguses kontekstis võrdub see minu jaoks fanaatiku ja natuke negatiivse varjundiga? Iseenesest ju kõik hea, AGA...
Miks see mulle taas meenus?
Sattusin lugema infot põneva ettevõtmise kohta, mis leiab aset 16.- 17.09.2006 Tallinnas Lillepaviljonis. Maksab 300.-. Öko- jooga festival.
Jooga>>> märksõna, millele jooksen tormi
Öko>>>> teeb ettevaatlikuks

Liha söön südametunnistuspiinadeta, ehkki lehmal on armas silmavaade ja sead näivad ka uskumatult targa pilguga. Ja ma TEAN, et neidsamu olendeid ma lasen taldrikule kanda. Ei ole mõistmatu linnatibu, kel kõik poes areneb:P Maalt ja hobusega;)
Karusnahad- rrrrr:) Eesti ühes suuremas ja peaaegu et ainsamas karusloomakasvatuses pidin oksjonile minevate nahkade lattu jäämagi.... pure pleasure...

Üldised ökopõhimõtted on igati tervitatavad ja leiavad minu poolt rakendamist st. taaskasutus, pikaealised kestvad asjad, kokkuhoid, mõtlemine loodusele ja enese paiknemisele temas pikemas perspektiivis, prügi sorteerimine etc.
Ntx pandipakend läheb taarapunkti, klaaspurgid konteinerisse, oma kakskümmend kolimiskasti voltisin väikeseks hunnikuks ja viisin samuti konteinerisse, kartuli- ja sibulakoori kass paraku ei söö, seega need lähevad prügi hulka, piima- ja koorepakid niisamuti. Toitu teen nii palju, kui korraga süüa jõuab, äraviskamist takistab kodune kasvatus:) Üldse tekib jäätmeid üpris vähe.
Päris oma kilekottidega poodi kaalukaupa ostama ei lähe, aga sedaviisi hangitud kotid kasutan ära kassis*** kokkukühveldamiseks- äraviskamiseks. Taaskasutusviis seegi, ma leian:)
Tuled panen kustu, kui ruumis ei viibi ja dushi all käies end vahupilveks moondades vett niisama joosta ei lase.
Toit on võimalikult kodumaine, aga ilmtingimata öko- ja mahemärgi tagaajaja ma pole. Üheski spets poes pole ka käinud. Ei ole rahakotti, mida puuga selga võtta:)

Kunagi mõne aja eest kuulsin-lugesin juttu, milles toodi välja, et tihtipeale üritatakse NÄIDA võimalikult "öko", kasutades selle saavutamiseks hoopis kõvasti rohkem ressursse... Ons siis mõtet sel meelivallanud kampaanial...

Alalist revolutsiooni ja järske pöördeid ei poolda.
Vaikselt, rahulikult, MÕÕDUKALT!

fimmtudagur, september 07, 2006

Hommikune mirdipärg

//25.09.2006 Moonspell & Loits Tartus
Pressiteade07.09.2006
EESTIT VÄISAB PORTUGALI METALI AU JA UHKUS MOONSPELLGreen Christmas 2006 ürituste seeria raames esineb 25. septembril Tartu klubis Illusioon maailma üks nimekaim ja armastatuim gooti/doom metali legend MOONSPELL Portugalist. Lisaks Moonspellile astub lavalaudadele üle pika aja taas Eesti oma metali eliiti kuuluv LOITS, külalistena esinevad ka BEFORE THE DAWN ja EMBRAZE Soomest.Moonspelli tähelend algas juba 1995 aastal, mil bänd üllitas oma debüütalbumi "Wolfheart" ning pälvis sellega kriitikute kõrgendatud tähelepanu üle terve maailma. Sellest aastast sai Moonspellist üks olulisemaid nimesid gooti/doom metalis ning nende mõjutused selle žanri heliliste ning visuaalsete dimensioonide vallas on kahtlemata olnud pöördelised.Moonspelli tähtsust kaasaegses metalis on raske ülehinnata. Tänaseks on nad esinenud kõikidel suurematel raskemuusika festivalidel nii Euroopas, Ameerikas kui Ladina-Ameerikas, lisaks on nad kirjutanud filmimuusikat Portugali ühele kuulsamale auhinnatud õudusfilmile "I’ll See You in My Dreams" (2003).2006. aastal nägi ilmavalgust Moonspelli seitsmes täispikk album nimega "Memorial", mis märgib nende tagasitulekut pärast aktiivset tuuritamist ning sellele järgnenud väikest hingetõmbepausi. Et bänd kuulub jätkuvalt tipptegijate hulka ning et nende loomingulisus väljendab praegu ülimat küpsust, saab igaüks oma silma-kõrvaga näha-kuulda nende eesootaval Eesti kontserdil.Pääsmed Moonspelli kontserdile on saadaval Piletilevis ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti. Esimesed 300 piletit on saadaval hinnaga 295 krooni, ülejäänud aga hinnaga 345 krooni. Ukselt ostes on piletihind kallim.Uksed kontserdile avatakse kell 18, esimene bänd astub lavale kell 19. Üritus on vanusepiiranguta.Et huvilistel oleks hõlpsam kontserdile pääseda, on Metaltravel organiseerinud selleks õhtuks eribussid, mis liiguvad Tallinn-Tartu-Tallinn liinil. Lähemat infot transpordi kohta saab aadressil http://www.metaltravel.net/ //
/Väljavõte Loitsu pesapaigast O-süsteemis, penelope vihje peale;)/

HMMM... aega mõelda pole palju. Hea on, et saaks kodust ja hetkelisest punktiks kahanenud ringist välja. Hea on, et oleks taas põhjust riietuda, no teate küll...:) Esmakordselt üle mitme kuu/ suve panin saapad jalga. Saapad!!! Kohe teistmoodi ja hea oli. Need ei ole tavalised saapad;) Hell no:)))
Halb on, et 25 on esmaba ja järgmine päev on tööpäev ja hoopis Eesti teises otsas.
Mõtlen, mõtlen, mõtlen,...
Kas Sina tuleksid?
SH?

Kontor on rahvast tühi. Vanainimesi ehmatamata harin end selle piskuga.
*****************************************

Edit kl 13:55>>>> Mina tulen:)

mánudagur, september 04, 2006

Efektiivne esmaspäev

Lood sellest, kuidas ma
... 10 liitrit punaseid sõstraid lahendasin
... enese jaoks mingiks hetkeks kestva elumõtte välja mõtlesin
... ei ole pea pool aastat ühtegi rida kirjutanud, sest puudub muusa
... olen tuvastanud kaks kaudselt vastandlikku tegevusvaldkonda, millega end sügisest siduda... lootusega pikkadeks aastateks... uurin veel asja
... usun teatud asju ja asjadesse, mida ma paraku tolhetkel põhjendada ei osanud, aga mis ilmselt oleks oluline. (kellele?)

Taskurätikud lõpesid. Tuleb korraldada hange. Ära.

************************************************

Pilvekiirusel.
Sokusammul.
Metskonna elupaiga veerel.
Mustades saabastes.
Neli inimest.
Üks.
Ei ühtegi enam.

(04.09.2006)

Puhas rahulolu päevast

Äkiliste hoovihmahoogude ja ilmapimendavate pilvelaamade vahele mahtus kenasti ära üks laubane lõuna, kus temperatuur oli meeldiv, päike ei kõrvetanud, maa oli kuiv, taevas pilves ja õhk tuuletu. Seega perfektsed tingimused, et minusugune algaja jooksja saaks enesele rahulolutunde ja üpris talutava aja protokolli... ja valutavad põlved pühabaks ja üleüldise after- tunde terveks järgnevaks päevaks ja süüa ja laevapiletid Helsingisse, kuhu minna aega kuni jaanuari lõpuni ja... ja... ja...

10 km stardis olid inimesed minust vanemad, nooremad, kõvasti nooremad, teisest soost, samast soost, kostümeeritud (ainult stringidega varustatud meesjänkud, no ketsid-sokid ka, ...urrr;), spetsiaalses jooksudressis-jalanõus, kortsulisemad, kaalukamad, treenitumad... Kõigil ketsiküljes spetsiaalne kiip, mis alustas ajavõttu, kui astusid üle stardijoone ja pani aja lukku, kui astusid selle sammu teistkordselt lõpetades. Seega täpsus ja korrektsus ennekõike! Ebaõiglane ju alustada kõigil ajalugemist stardipaugust 12:30, kui mõnel osalejal algjooneni mitusada lisameetrit, kus paksult rahvast seismas-aegapidi liikuma hakkamas. Aeg siis lõpuprotokollis 01:04:sekundeid peale. Võrdluseks kõrvale- viimane koht minu distantsil kandis numbrit 6464 ja oli ajaga 02:11. Et siis- minu tulemus selle massi sees täiesti arvestatav keskmine:D Nii koha- kui ajaarvestuses;) Võite ise kodukalt kerida ja tuttavaid otsida. Aeganõudev, hoiatan! Miski otsing võiks olla liidetud, oleks abiks, aga oleksid on teadagi...

Pea olematute taldadega tavalised mustad tennised olid üpris jalasõbralikud, ennetades põrutusi, valisin muru ja pinnase asfaldiveeres, hingasin rahulikult omas tempos 3+1 rütmiga ja eneselegi üllatusena oli 7 km juba läbitud. Vahepeal oli möödunud 1 joogipunkt, millest väleda sammuga mööda lippasin. 7 km kanti jäi ka teine joogipunkt, kus mängis rõõmus akordionimees. Veidi vett, ent see lõi hetkeks rütmi sassi ja tuli mõnekssajaks meetriks käimistempo valida. Keegi maikaga kortsuline ja kuivetanud, ent sõbralik vana mees tönkas must mööda joosta, ise kiideldes: " Mina ei anna alla! Vaata kui kõva mees ma olen!" Huumor:) Heatahtlik:) Vahetasin pidevalt teeservi, et oleks pehmem lipata ning oligi juba viimane joogipunkt, kus magus spordijook hetkeks kõik lõõrid kinni kleepis. Probleem lahenes iseenesest õnneks peagi ja juba ta oligi kuuldekauguses. Lõpp siis. Viimased sada meetrit spurtisin ootamatu energiasööstust kantuna, takkajärgi on tunne, et jaksu oleks olnud varasemagi kiirendusealguse jaoks...aga läks seekord nii:) Vbla oleks siis tulnud aeg alla tunni nagu oli algeesmärk... kes teab, kes teab...

Sest mõelda ei olnud mahti. Täielik keskendumine hingamisele ja rütmile. Täielik unustus. Mitte ühtegi mõtet. Mitte kellestki. Mitte millestki. Lihtsalt... Kõige "lihtsamalt" ever...

Venitusharjutused ja vesi kohe peale lõppu. Supp (peab teinekord ka seljanka sisse sidrunit panema, lõikude kaupa, ülihea:), leib, aroonia-kirsi-õuna-mu-lemmik, kohuke ( miks küll "K", ma hetkeks kibestusin). Endiselt mitte ühtegi mõtet. Selline...hõljumine ja pearinglus ootamatult intensiivistunud vereringest, soonte laienemisest ja vererõhu langusest selle käigus. Mõnus. Teist moodi.

Ei hakanud massgrupipornot harrastama st. ennast SS-i pesuruumidesse pressima, vaid kihutasime kodukanti puhkama ja puhastuma. 100-kraadise lava peal kolm tiiru ära käinult, ennast mee ja soolaga pehmitanud füüsiline mina tegi tänukummarduse vaimsele minale, et see siiski otsustas väljakutse vastu võtta omamata erilist ettevalmistust. Mõned kokteilid ja muud joogid....