Meelitajatele

Homme Tlna majapakkumist kaema. Süda ei anna enne rahu, kui oma silmaga pole üle vaadanud. Ja intelligentse inimesega vesteldud:) Kindlad kolimisplaanid arenevad ehk suve poole, kui siinmail leping lõpeb. Ehkki pidevast liikumisest on nii...küll saanud... Tahaks juba OMA, päris oma...

Uuel nädalal esmaba õhtuks samuti Tlna, et teisiba otsaga Helsinkisse seilata...
Ja seal juba...meeldivat ajaviidet meeldivate inimeste seltsis;)
Eks raporteerin, kui tagasi.

Ja 10. kui mitte juba saabumisega 9. veebruar Tartu... Tema pärast, laule kuulama, Suurde Punasesse Majja:)

M

Oksüümoron.
Ma ise.

Kaunis kuub ja kuldne kaelus

Olga Makina. Katrin Kuldma "Stiilist" --> ilusraamat väikese sektsiooniga ka meestele;) Lihtsad, aga elementaarsed tõed klassikalisema suuna austajatele ja niisama elementaarseks teadmiseks. Et pärast jälle ballile lühikeses kokteilikleidis ei ilmutaks... Kontekst ja kostüüm kõlavad kokku... vähemalt peaks-võiks. Harmoonia ümbritseva, pealispinna ja sisemise hoiaku suhtes...ahhh...idealistimõte...:)
mood
stiil
enese garderoob
vaatan
mõtlen
...rahast...

Kui oleks need pea 9 miljonit ise võitnud, siis... töötaks edasi, hulluks ei läheks.
Ostaks kinnisvara endale ja perele (päris omaoma), sisustaks mõistuspäraselt ja minimaalmugavalt, korraldaks ümber oma garderoobi, reisiks Islandile ja Uus- Meremaale, poole ülejäänust annaks perele, poole paigutaks teenima.

Vat, mis mõttekäik ühe raamatu sirvimisest...

Yeah, nüüd on see siis tehtud

Lugesin Kerttu Rakke romaanraamatut.
Huvitav, mis vanuse-/elustiiligrupile tema kirjastiil on suunatud? Mina see vist päris ei ole...
Iseenesest positiivse noodina võib välja lugeda suunamist läbi jutustaja-peategelase, et mittejoomine, mittesuitsetamine, mittenarkotarbimine on head ja edumeelsed eluviisid. Seks tahtmise järgi niisamuti, kaitstult ja puha. Vägivaldsuse taunimine.
Haarav oli ta ka. Õhtul hakkasin ja enne ei lõpetanud, kui viimane rida sai otsa koos südaöiste Eesti Raadio uudistega. Päris mitu lehekülge oli, ehkki ja õnneks mitte just väga väikseses kribukirjas. Lahe, liikuv, elav, sujuv sõnajooks, mis lõppes nagu minu kunagine omaarvates parim novellikatkestus. Ootamatult nagu novellireegli parim tava määrab.
Meeldivad unenäod jooksid lõpplahendusest hoolimata terve öö katkematu seeriana, mõni käik oli hommikulgi meelen':)

Et siis justkui igati tore kõik- vaata kustotsast tahes!
Snoob minus ikkagi pirtsutab pisut sellise kirjanduse koha pealt.
Kuid samas tolerants soovitab julgelt hallata kõige erinevamaid ja vastukäivamaid teemasid.
Mis tehtud, see tehtud.
Õhtul läheb teiseks raundiks;)

Kilgendus

*/.../Vesi, ütles Tuli, kas tead, mida ma naise puhul kõige enam hindan? Vesi väristas õlgu ja naeratas. Tõtt- öelda oli ta unustanud, mida tähendab naine. Ta tundis vaid kuuma värelust oma pinnal, tahtis liikuda, õõtsuda, vuliseda ja loksuda ning üle pika aja tundis ta, kui palju on tal veel õppida. Ei tea, ütles ta, mida siis?
Ma arvan, ütles Tuli tõsiselt, et kõige tähtsam on, et naine oleks loomulikult häbelik.

/.../Tuli vaatas Vett, kes ennast alles keerisest kokku kogus ja kohendas. Sina vist ei ole...loomulikult häbelik, ütles ta ja pildus pisut sädemeid Vee ikka veel säbrulisele pinnale. Vesi neelatas ja püüdis sädemed vaikides kinni. /.../

/.../See, kes oskab veel punastada, vastas Tuli pikalt järele mõtlemata ja nägi ehmunult, kuidas Vee hallikassinised silmad pisaraid täis valgusid. Minus ei oel mitte midagi punast, mõtles Vesi heitunult ja jäi väga vaikseks ja selgeks nagu need, kes seisavad silmitsi suure vaibumatu valuga. Vaata, ütles Tuli sosinal, sa punastad! Tule kirg peegeldus vastu Vee selgetelt palgetelt. Ja need kaks kõrvuti lamavat paigalpüsimatut ürgelementi ei julgenud liigutad, sest kartsid kohe-kohe kaduvat seda õnnelikuks tegevat erutust, mis saab osaks ainult selgetele. /.../

/.../Selleks, et sind armastada, pean teadma, kes ma olen, ütles Vesi. Kui petan end mõttega, et minus on punast, et olen veel punastaja, siis... Äkki sai Tuli aru. Ta kallistas Vett ja Vesi pidi võtma kokku kogu oma jõu, et Tule tugevas haardes vastu pidada.
Armastan sinus omaenese puna, sina oled ainus, kelles ma seda näen. Näen seda ainult sellepärast, et sina oled Vesi, oled ainus, kes on piisavalt tugev, et mind välja kannatada. Oled ainsana see, kes ma ei ole. Su loomulik tugevus on huvitavam kui häbelikkus, huvitavam kui naine. /.../

* Kristiina Ehin
"Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine"
"Tuli ja Vesi"

Kurinaine

Oi, kuidas ma ei salli "väikeseid jumalaid".
Mõttetuid piiranguid, ärakeelatud hüvesid, mille kasutamine ei kahjusta kedagi ega midagi.
Kõik need vandesõnad tulevad riburadamisi!!!
Metsik amatsoon, kes ei taha reeglikestele alluda.
F

Kui kuulaks kevadel aias vidistavaid linde...?

Variant on kolida Tallinna.
Majja, mis väike ja metsale ligidal. Tervesse majja.
Kas jah?!?

Maailmamõtlikkuimõtlik...

S. 1910, ametilt korrektor läbi kõikide keeruliste aegade.
S. 1928, ametilt läbi raskuste meditsiiniõde, "Moero"'ga ühel ajal sadamast lahkunud laevaga väljarännanud Saksamaale, lõpuks Austraaliasse, kus pere alustas mittemillestki.
S. 1929, ametilt töötegija, kes teinud kõike, et perel elu sees hoida.
S. 1928, ametilt arvepidaja, naiseks sirgumisest.
S. 1931, ametilt arst ja väikestviisi rändaja ning luuletaja.
S. 1934, ametilt tehnoloogiainsener, kasuperes kasvanud, 13- aastaselt oma ülalpidamist ja elu teenima.
S. 1935, ametilt algklasside õpetaja, noorelt leseks, matnud oma 15- aastase poja.
S. 1936, ametilt masinakirjutaja, lastehalvatuse tõttu juba lapsena ratastooli jäänud, vanaema poolt elulejärjele suunatud.
S. 1939, ametilt töötegija- autojuht.
S. 1938, ametilt õpetaja, ema, kel viis last, huvi seksuaalelu vastu läbi aastate nullilähedane, ent usub õnne ilma selletagi.
S. 1941, ametilt kontoritöötaja-laborant, isata kasvanud, saarele elama-tööle suunatud.
S. 1956, ametilt raamatupoes müüja.
S. 1958, ametilt lihtne maanaine, farmitöötaja.
S. 1954, ametilt raamatukogutöötaja.

Kõigil on lapsed, pea-aegu kõigil alkoholi liigtarvitav mees, mõnel vägivaldnegi, tihtipeale kirjutajast kirjutamise ajaks lahku läinud või surnud. Rasked eluolud, kas siis sõjast või lihtsalt vähesest rahast, kuna kõik naised on olnud töötavad pereemad või kodused, mistõttu suuri summasid ja karjääri siit ei kajastu. Võitlus iseenda olemasolu, inimväärse olemasolu eest, elamine lastele, abikaasale, töö, töö, töö...

Eve Annuki poolt koostatud raamatus "Eesti elulood. Naised kõnelevad"

Kas tänapäeva noortes peredes on samamoodi nii kohutaval määral alkoholiprobleeme? Kus perelelu mürgitajaks tänu sellele on "kallis elukaaslane-abikaasa", ehkki kõik alguses vbla ilus ja roosiline näis?

Tavaliste naiste eriomased elud ühiste nimetajatega...
Ei ole ju ometi nii, et ongi nii?

Inspiratsioon hõigub eemal

Käsu peale kirjutamisest ei tule midagi välja. See on siis aastaga tõestatud:D
Olgu, kaheteistkümnes tund pole päriselt veel saabunud ja tavaliselt see aitab... et siis lükkame kõik homsesse, kuni varn katki kukub...
Sel aastal, luban, et olen lubadustega ettevaatlikum. Mis puutub kirjutamisesse!

Kui keegi esitaks veenva tõestuse, miks lähevad trükkides alatasa "e" ja "l" vahetusse kui nad sõnas kõrvuti asuvad? Ah? Mh?

Päeval oli juba väike lootus ka Keskmaal tõelist tormi näha, kui kõiksugust valget ollust ei sadanud mitte ülevalt alla, vaid vihises kiir-kiiresti paremalt vasakule aknaeest mööda, ent õhtuks vaade vaibus. Paraku.

Küll aga kuulsin läbi telefonitoru kostuvat tuulemüha Saarekodust...

Saaks ainult mere äärde, saaks ometi...

Kihutav tigu

Need multikad...minuscule...
Soe huumor, silmale paitav:)...lemmikud...

Titaanid ei põkkunud, pigem libisesid siivsalt distantsil teineteisest mööda. Need pillimängud ja laulud ja tantsud... tahtsin palju ja kõike ja korraga. Kui jook sai otsa, sai natuke jalutatud... naljakas, et jaanuariuduvihmas ja lahtise mantliga... Palju sõnu, mis öeldud, veel rohkem silmadest paistmas, ent küsimata-ütlemata... Kui hetk tundub sobiv, siis tuleb see välja. Mõte formuleerub Sõnaks ja Heliks ja Tagasisideks.

Uued inimesed- noored ja päris vanad, uued kohad- püüan anda omast parima, mõtlemata tegelikult sel hetkel, et annan. Lihtsalt olen. Tore, kui meeldib>>naeratab malbelt.

***

Võitlen endiselt, relvaks meepurk ja teetass.

Lõõmavale tulele pole tavaks mõelda, kauaks puid jätkub

Ta tuli rutates ja ülejala kapates, pildus varrukast vihma ja vahuseid laineid. Naeratas teisel päeval päikeseliselt ja kullendas kolmanda ööl kuldse kuuna säravsumesinises öötaevas lumepihupilvede ja tähehelkide vahel.
Ilus uus...

See uus shokeeris mu hääletuks, peaaegu lõhnatajutuks, okastraatkurguliseks hõõguvkuumaks kehaks, kes rändas mööda ilma kõigest hoolimata. Hoolitsus tuli siiski ja täna on juba parem:)
Veel Vietnami salvi strateegilistesse punktidesse, jalavanni, teed ja "lutsukomme". Ja õigeid emotsioone ja natuke süüa. Võiks ju aidata...?

Vbla karistus möödunudaastase egotripi eest (sõltub vaatenurgast)? Vbla lihtsalt ei tasu kuuma ihuga külma dushi all käia...korduvalt... Ehkki kodus mõjuvad need protseduurid alati virgutavalt, mitte haigeks tegevalt...
Vbla lihtsalt kurnatus...

Luban jätkata uuel aastal eelmisel aastal alustatud protsesse.
Jah, kõikehõlmav see on.

Teistele...teile...Tõsi, ma ei mõelnud sel magusal hetkel üksipulgi teie kõigi peale, kellega me elud on kokku puutunud või põimunud...küll aga tegin seda järgnevatel päevadel:)
Ja kõik need Sina'd...
et soovid, mis mõistlikud, läheksid täide
et oleks vähem intriige ja rohkem mõistmist
et oleks põnev, aga nii, et mõttetult haiget ei tehtaks

Uue aasta esimene post...