Vihm teeb unistajaks

Ilu igatsus.
Ta kõnnib siinsamas, ometi nii tabamatu...

***
Foto mood disain pesu kleidid püksid pärlid kaunid kehad uduaim hingest tahe tutvuda teine dimensioon kunagi ehk teel looduses knifiga õmmelda pildistada hea tehnikaga tõlkida aeleda vaibal jalutada kummikuis silitada ploomihooaeg väikesed koosistumised silmad avaraks...

Kaleidoskoopiline päike

Juuni on olnud...väga emotsioonidetihe.
Pariisi-reis, mille muljed ilmselt on oma aktuaalsuse küll juba kaotanud, kuid mis oli uudseks kogemuseks, pakkudes palju silmale ja mõttemaailmale.
Elu esimene osalemine tantsuvõistlustel, hobiklass I E :) Kavas aeglane valss, viini valss, quick-step, samba, jive ja cha-cha-cha. Auhinnaks teise koha medal, diplom ja mõned joogid:P Oi, see oli ilus. Harjutuse mõtes eelnevalt aeglane valss Pärnu rannas veepiiril... on hetki, mis jäävad meelde:)
Protseduur, mille tulemusel ei pea ma (loodetavasti enam kunagi) kandma prille! Näen ujudes kaldalseisjaid, märkan läbi vihma sammujaid ja talvel poodi minnes seiran juba ukselt, palju maksab see-või-teine poeriiulil ilma, et peaks esmalt udu kõrvaldama.
Jaanipuhkus päevi kestvas paduvihmas koos perega. Kosutav.
Hard Rock Laager 2008 Vana-Vigalas koos kollektiivide ja telklameluga, öise kojusõidu ekstreemsused veel kõige otsa. Väike ingel oli kohal, mustas maani seelikus ja tillukeses rebase(?)boas. Avatud oli imehea kohvi, põneva sisekujunduse, kuid veidi lühikesevõitu menüüga patriootliku noodiga kohvik "Madissoni kutsikad"(Tiidu?)Ülimalt tervitatav ettevõtlus sellises väikeses kohas, ehkki palju neil peale laagrikülastajate kliente oleks/on? Sai ennast näidatud ja teisi vaadatud ning vaikselt muheletud (minu töökoht ja selline üritus ja väljanägemine- nii vastandlik kui veel olla saab:D)Uskumatult väsitav kogemus, aga hea, et osa sain!
Pühapäeva hommik kell viis- mäletan seda kellavaatamise hetke selgesti. Jalutasime õrnas uduvihmas, sest palju oli rääkida ja uni oli tänu teel juhtunud väikesele vahejuhtumile kadunud. Siit ilmast on lahkunud veel üks hea inimene. Ta oli justkui vanaisa kuju minu jaoks, soome sõber, peretuttav ja mõttekaaslane paljudele meie hulgast. Viimane pilt temast kommersi pudruhommikul, eelmise aasta järvederetk. Õppetund sellest, kuidas sümpaatse inimese kutseid ei tasu jätta tuleviku peale, vaid haarata neist esimesel võimalusel- tema maakodu jäi minust nägemata, aeg seal koos tema imelise võõrustamisoskusega kogemata. Mu süda on rahulik, kuna on teada, et hoolimata raskest haigusest läks ta vaikselt, vaevadeta. Ootan infot, et minna viimast austust avaldama.

See on olnud üks kõige murrangulisemaid kuid viimase aja jooksul. Palju on läbi elatud, palju uut on silmaga nähtud, kõrvaga kuuldud, mõttega läbi mõeldud. Palju olen iseenda kohta teada saanud. Vana maailm on suhteliselt varemetes, käib hoolas Uue ülesehitamine. Koos.

W

Uus aastaring, uus ood noorusele ja elurõõmule...
Kolmapäev tundus nagu reede. Perroonil võis terane silm märgata nii mõndagi tuttavat, küll veel peakatteta. Tööinimeste asi ja mis ikka rahalinnas vaimuvärvidega kekata, inimesed pigem veidralt, kui mõistva pilguga seiravad. Seevastu Taaralinna vaksal kihas sinisest, valgest, violetsest, sekka punane täpike :)
Ruttamine-ruttamine, kuis siis muidu- sumadan konventi ja tuldud teed pidi tagasi, rongkäiku. Kus meid oli pikk rivi, kallistused, teretused. Lauluvalik oli seekord hoopis uus ning noorliikmed agarad seda nimekirja läbi võtma. Mis aga teistelt kuulda ei olnud...nagu oleks üksi kõndinud ja lõõritanud. Mäletan, et ennevanasti püüti suisa teineteist üle laulda...hmmm, ajad...

Et omnia vanitas...me endi tehtud hetked jäävad meelde:
varjuteatri aed,
pooltunnike noort hõbekõri C.-i Tähe alguses, kes silmnähtavalt pingutas, et püüda tähelepanu äratada ka nois 2/3 inimesis, kes mõõdutundetult saalis sumisesid,
viimane sett Untsakaid Veski tänavas,
jututamised ilmast ja asjadest Kuperjanovi tänava maja terrassil,
Tõnissoni tänava maja sürrealistlik saal ning seltskonnatantsude kavade seadmine kohati absurdsesse muusikasse- tore, kui ruumi on laialt ja kedagi ei nügi :P
vanade sõprade ja uute tuttavatega improviseeritud kohvik konvendi köögis sisustamaks aega, mida ei raatsinud ega saanud puhtfüüsiliselt magamiskoha puudumise tõttu unele pühendada,
kõõlumine botaanikaaia kiviktaimla-amfiteatri serval päikesesoojal palgiotsal,
lodjalael kesk Emajõe tuuliseid vesi- hoitult ja kaitstult, ent mõtlikuna,
tartlastele vaatepilti pakkumas- kips-kõpsadi kontsadel mantli lehvides tormamas, kollane tulp vartpidi peos, mööda alleed, et jõuda konventi, et võtta asjad, et jõuda bussile, et jõuda järgmisesse linna- minutipealt sai soovitu teoks,
tunnine bussisõit, kus olemine unepuudusest-unevõimalusest juba üpris hõredaks kiskus,
pooleteisetunnine meeldiv tango ja cha-cha-cha pingutus- pilt pea-aegu et tasku minemas hetketi, aga rõõm tantsust kui suur-suur-suur,
vaksal ja teine vaksal, söök ja uni hommikuni...

Noormees hõbekannu ja rapiiriga- pilk vaid ja "tere"...
Üks uus kontakt- kergelt kõutsilik ja salapärane, kuid pälvis miskipärast mu usalduse. Eksnäis. Vbla läheb see üle- kui volbri ekstaas ja ekstreemsed tingimused on lahtunud ja ma olen taas minaise st. vaikne ja tagasihoidlik ja võõrastega ei räägi, jajahh;)
Sõber, keda söandan nimetada vanaks võitluskaaslaseks- kunagi pole volbri ajal nii pikalt trehvanud:)
Sian- njah, seletasin öö olemust kui ajaloolist kommet tähistada noorust, vabadust, elu algust, kevadet. Kuis sõidetakse kokku kaugelt ja lähedalt, kohatakse ja suheldakse inimestega, keda vbla aastas kunagi muidu ei näe, tantsitakse ja ollakse rõõmsad. Mõni leiab mehe, mõni otsib naist, kas pikemaks või lühemaks ajaks, mõni joob üleliia hoogsalt, igal päikesekiirel on vari. Mis siis. Eriline lummus on öös. Veel on... ja seletada seda...pean ilmselt alla andma...tabamata ime:)

Silmad lahti 30nenda hommikul kl 5.30, silmad kinni 1sel u kl 20.45.
Seni maiöö rekord:)

Õnnelik panda

...natuke võib endale ju lubada ;)

/inspiratsioon lõhnavatest nartsissidest, tulbisülemitest, Hiina ploomiveinist (ilmselt peab hankima jäänõu, kuna 5- 7 kraadi juures on tegu tõelise suvejoogiga:P), päikeselisest ilmast, meelespidajatest inimestest, meeldivatest üllatustest.../

Tötskääbused ülepea hangedes

Ei saa jätta hõiskamata:)
Talv polnud sel aastal nii talv kui praegu kevad talv on.
Istudes hilinevas rongis ihkas hing hoopis kelgutada ja lapse kombel lumes möllata, kuiet tööle sõita. Kurb, et sinililled sel aastal silmamata jäid- kui see mass ükskord veeks sulab, ei ole õrnadest õitest ilmselt enam midagi järel. Ja kõik need lõokesed, punarinnad ja teised varased kevadekuulutajad...
Ent ikkagi on ilus ja rõõmsakstegev.
Mis sest, et silmalaule kohe hang tekib, kui püüad vaadata, kus tee on. Mis sest, et tihtipeale teed ei olegi näha, sest lumesahad ei jõua niipalju samast kohast sõita kui agarasti tuul vaalusid tekitama on. Mis sest, et isegi linnatänavail võib kohata vööni hangesid ja liiklus on aeglasem kui muidu.
Pagaripoistes on soodusega imemaitsvaid kooke-torte.
Üleeile leidsin kõnniteelt loigust sada viis krooni.
Armastan.
...tahaks istuda ärklikorrusel männilaudadest hõbeja põrandaga toas. Seal on väike kamin, kus põlevad mitteprõksuvad puud vaikse sahinaga. Klaasist uksed on lahti ja põlemise lõhna tuleb natuke tuppa. Otsaakende klaasid on väljaspoolt poolenisti kaetud lumepitsiga, seespool markeerivad nende olemasolu maaniulatuvad õrnrohelised läbipaistvad siidkardinad. Kamina ligiduses, aknast langevas valgusvoos on kiiktool loodusvalgete lambanahkadega. Selles istun mina, vaid öömustas pleedis, ning koon bambusvarrastel tulipunast kampsunit. Naeratan endamisi, sest kuulen trepil Tema samme...

Positiivne mõttemaru

See kirglik armastus...
Kirg ja armastus on psühholoogiliselt raskesti kirjeldatavad mõisted. Armastuse definitsioon sisaldab palju erinevaid nüansse, mis sõltuvad nii sellest, kellele armastust väljendada (laps, kallim, inimene ise) kui ka sellest, milline on selle väljendamise vorm (kirglik, sõbralik, vennalik, emalik armastus, platooniline). Tegelikult koosneb armastus paljudest erinevatest nüanssidest, millest kirg on ainult üks osa. Armastus sisaldab hoolitsust - inimesel on pidev vajadus hoolitseda oma partneri vajaduste rahuldamise eest. Armastus sisaldab psühholoogilist lähedust - isikud täiendavad üksteist vastastikku, nad avavad end partnerile väga intiimsetel teemadel, samuti aktsepteerivad üksteist tingimusteta. Armastus sisaldab ka füüsilist atraktiivsust, mis väljendub seksuaalsuhetena ja kire kogemisena partneri suhtes. Samuti sisaldab armastus ka kiindumust, mis väljendub kõige selgemini vajaduses olla pidevalt koos. Iga konkreetne armastus sisaldab eelpoolmainituid erineval määral. Vastavalt sellele, milline mainitud omadus on suhtes ülekaalus, võib armastuse jagada kolmeks põhitüübiks: mänguliseks (palju partnereid, vaba seotus, vaheldus), sõbralikuks (südamlik, sõbralik, ilma kireta, kaasaelav), erootiliseks või kirglikuks (füüsiline meeldivus, sensuaalsus, intiimsus, erootilisus). Samuti kolmeks segatüübiks: sunnitud (ärev, vaevav ja armukade armastus, suure kirega), realistlik (praktiline, ühtekuuluvusele pürgiv) ja altruistlik (hoolitsev, kohustav) armastus.

Kuigi kõiki inimesi iseloomustab teatud variatiivsus armastuse väljendamises ja kogemises, kalduvad nad siiski eelistama ühte armastuse tüüpi teisele. Uurimused on näidanud, et naised on armastuses pragmaatilisemad ja sõbralikumad, mehed mängulisemad ja erootilisemad. Kõige rahulolevamad on oma suhetega nii mehed kui naised siis, kui nad kogevad erootilist või altruistlikku ja hoolitsevat armastust.

Armastuse tüüp ei pruugi kogu suhte arenemise käigus püsida samana. Vanuse kasvades muutuvad inimesed enam pragmaatilisteks armastajateks.
Kuigi kirglik armastus on üks kindel armastuse tüüp, võib kirjeldada eraldi ka kirge kui emotsiooni. Kirg kui emotsioon on armastusest mitmes mõttes erinev. Füüsiline meeldimine ja kirg on alati suuremad suhte alguses ja kahanevad suhte arenedes. Samuti on kirglikkus peaaegu alati seotud partneri idealiseerimisega, mis tähendab, et partnerile omistatakse teatud omadusi, mida reaalselt ei pruugigi olemas olla.

Et kirglikkus sõltub ennekõike inimese enda kujutlustest ja et inimese kujutlusvõime on võimas mehhanism, siis võib kirglikkus tekkida ka siis, kui reaalne partner täpselt ideaalsele partnerile ei vasta. Me võime mõelda talle juurde omadusi või luua olukordi, mis just meis kirge tekitavad. Iga inimese jaoks on olemas erinevad märgid, mis kirge esile kutsuvad. Kuna kire kogemine on individuaalne, siis võivad ka kirge tekitavad märgid mõjuda mõnele väga intensiivselt, kuid teisi jätavad täiesti külmaks. Vaevalt, et kõigi jaoks mõjub kirge tekitavalt golfi mängiv naine või salatsemine. Tavaliselt on need kirglikkuse märgid õpitud teatud tingimuse kaudu. Näiteks võib isik süüa juustu või mängida golfi kellegi füüsiliselt atraktiivse inimesega, kes temas kirge tekitab. Hiljem ei pruugi kire tekkimiseks partnerit kohal olla, piisab vaid golfi mängimisest või juustu söömisest ja fantaseerimisest, ja kire tekkimiseks soodus olukord on loodud. Loomulikult pole kire tekkimine igal konkreetsel juhul nii ühene. Tasuks otsida iseenda jaoks kirge tekitavaid märke ning hinnata nende päritolu.

Kirglikku armastust kui armastuse liiki on võimalik küll psühholoogiliste testidega hinnata, kuid kire enda kirjeldamiseks ei ole võimalik luua ühte ja kõigile kirekogejatele sobilikku mõõtvahendit. Nii jäävad ka need vähesed sellealased testid väga pinnapealseks ja kajastavad vaid vähestele inimestele sobilikke kirekogemise nüansse.
Kui inimene soovib hinnata iseenda kirge, siis on kõige otstarbekam järjestada olukordi kogetud kire intensiivsuse alusel. Nii tekkinud kirekogemise hierarhia aitab meil mõista, mille poolest ühes olukorras tekkinud kirg on intensiivsem ja miks teises olukorras kirge kunagi ei teki. Oma emotsioonidest tasub alati teadlik olla ja miks mitte ka osata meeldivaid emotsioone endale ise tekitada.
Katri-Evelin Esop, psühholoog (väljavõte 1999.a. Postimees Extrast)
*******************************
..kui kusagilt ilmuksid need sümpaatsed laulusõnad, kus stiil hip-hop-ilik ja refräänis "...armastus on armastus, rebeat'id ja flow..."

Väike temaatikanurk;)

Paradoks

Pikematsorti sõprusest võib areneda "midagi muud", "millestki muust" aga hoolimata heast tahtest ja soovist sõprust aretada...almost never.
Kurb alati.
Veider.
Ressursi raisk.

Kodus õitsevad lumikellukesed.

Mitmest peeglist vaadatakse

Hommikuses pargis nägin u 14 aastast mantliga tütarlast ennastunustavalt hoogsalt mänguväljaku lastekiigel end taevapoole lennutamas. Ikka ja jälle, ettepoole üles ja tagurpidi üles. Meeleheitlikult (mu enese tõlgenduses). See linkis ühe vaikse ja karge juuliööga Soome järvestiku ühel kaldal, kus öö ja ilm olid pimedad-vaiksed, kaste rohul tegi tennised märjaks ja pani ihu värisema. Seal oli üks rahulik "vanainimeste kiik"- kaks pinki teineteisega laudpõrandaga ühendatud, vaikselt kriiksumas edasi-tagasi. Üks laste mänguväljak, kus kiiged, milledega sai samamoodi hoogu antud ja end üles tähistaeva poole vibutatud...Seljataga sadam, tukkuvad laevad, tulemised-minemised...

Korraks läks meelest, et tahaks südame lõigata väikesteks kuubikuteks, igaühele tema tükk kätte anda ja mitte millestki hoolida sealtmaalt, enam.

Decision point

Lauale on jäänud üks kaart.
****
..ka vaikus on vastus, küll kaude..
Inimesele on antud kõnevõime, et seda kasutada.
Sest pole antud näha, mis toimub mõtetes.
Kartmisest pole kasu.
Julgus viib edasi.
Elementaarne viisakus teise inimese suhtes.
Vastata, kui on küsitud.
Me kumbki pole taoist, et lihtsa küsimuse üle kümneid aastaid aru pidada, enne kui sõnada.
****
Unenäos küsisid Sa, mis on elu mõte. Vastasin, et kallid inimesed.

What if I say I'm not like the others

/.../Sõprus on kui muistne regilaul.
Tekkimise ajendiks on tihti väga vähe vaja, piisab pilgust, äratundmisest. Hakkavad moodustuma salmid, kus koos käiakse Toomel lehtedes sahistamas, nõlvadel kelgutamas, matkadel-väljasõitudel, hubases kohvikus, naftareostusesse sattunud linde pesemas, esmakordselt doonoriverd annetamas, istutakse öös varaste hommikutundideni välja, sest kõnelda on palju... Salme on mitmekesiseid. Me mäletame oma Lugu, Meie Lugu:)
On hea, kui on kuulaja kõrv jagamaks sündinud muret, meelepaha või veel enam- rõõmu. On suurepärane, kui on nägija silm osa saamas hinge soojendavatest ettevõtmistest. Jagamine, osasaamine- mure kahaneb, rõõm saab kordi suuremaks. Budistlik Dhammapada 328. salm ütleb- kui Sa leiad aruka, kindlameelse ja hea eluviisiga sõbra, kes tuleb Sinuga kaasa, siis mine temaga rõõmsalt ja mõttekalt ning Sa ületad kõik ohud!
Sõprus on kui õrn hõbedane kangas- liikuv, muutuv, voogav ja lainetav. Niidid sõlmuvad, lõimed põimuvad. See kangas on soe, kui hing külmetab. See kangas mäletab ja mõistab Su mõistetamatut. /.../

/.../Kes valguses elab, ei vanu
Kes kuulub kõiksusse,
kõigile jagub,
ei kulu.

Ta on nagu kivi, mis laseb
end lainetel lihvida.
Ta on nagu peegel,
millele päikene paistab:

valgus, mis ei heida varju
tuli, mis ei põleta

Tema, Doris Kareva kirjeldatu, on olemas! Minu ja Sinu jaoks. Ta istub siinsamas. Tema pärast oled Sa tulnud, Tema annab Su mõttelennule tiivad. /.../

Kaks korda aastas on kindel, et sünnib häid asju. Tulevad kokku inimesed, saab loodud sõnulkirjeldamatu atmosfäär ja hinge jääb hea tunne, et kallista või katki:)

See tollane reede. Unustamatu. Elevus. Puhuti suisa palavikulisus. Joobumus ilma alkoholita.
Kuidas ma varahommikul, olles maganud kõigest 4 h, omaenda trepikoja kõrvalt end võõrasse (trepikojanaabri, heal juhul vist oleme teretanud selle aasta jooksul mõned korrad) autosse sokutasin suure hädaga, et jään tööle hiljaks. Ekstreemolukordades avaldub ikka uskumatu julgus. Põhjus, miks ma poolelt teelt koju tagasi keerasin ja seega end ise hilinemisele määrasin, oli vapisõrmus. Tundus väga oluline asi!
Kuidas mul päev otsa adrenaliin kõrvus vuhises, sest sekka töötegemisele valmis kõne (millest paar lõiku ülal toodud ja mida komplimenteeriti).
Kuidas ma ikkagi rongiga Tartu sõitsin, tulemata selle peale, et kindlasti on inimesi autoga samas suunas sõitmas. Oleks ju võinud koopereeruda, ent see vana isetegelasest hundi sund, mistõttu loodan esiti ikka ja ainult iseenese peale, enne kui märkan võimalikke abikäsi-teisi kompanjone kõrvalt...
Kuidas algselt kokku lepitud õhtusöök pöördus hoopis teiseks, kuid sai veelgi parem, kui oskasin loota. Üllatusi jagus. Elava tõestuse sai mu kunagine vastumeelsus üliõpilasena kusagil kohvikus ettekandjatööd teha, sest oleksin tundnud ebamugavust, kui oleksin pidanud teenindama oma tuttavaid. Nii väikeses kohas kui Tartu tuleks seda kindlasti ette.
Kuidas mind võeti vastu praktiliselt punasel vaibal ja ovatsioonidega. Esmakordselt. Kui rongilt maha astusin. Harjumatu. Ilus. Armas.
Kuidas kulges õhtu tipphetk meie kõigi seas. Pidulikkus. Pühalikkus. Sõbralikud silmad. Ilmselt mu viimane tähelend.
Kuidas öös sai külla mindud. Pisut piljardit, vestlusi, naeru, rumbat ja fokstrotti. Klaaside kaupa vett, hoolimata kättesaadavusest ei mingit alkoholi, sest olemine oli niigi piisavalt high. Vastu hommikut peatuspaigani... Nagu kunagi vanadel aegadel... Samad inimesed, uued inimesed, kõik kokku ja eraldi...Lilled, linnud, liblikad ja lumehelbed.
Kuidas toimisid efektiivsed koosolekud. Kuidas Pange teenindus on endiselt alla igasugust arvestust, ent road oma tuntud headuses.
Kuidas järgmine pidulik õhtu oli paljude silmarõõmustavate paaridega, liigutava eeskavaga, ehkki väsimus taaskord lühikeseks jäänud ööst (teine 4h järjest!) takistas oluliselt suhtlemaks kõigi toredate inimestega, kellega oleks tahtnud maha istuda ja küsida: "No kuidas Sul läheb?" või "Tere, mina olen...Kuidas Sinu nimi on?" Uusi oli palju, panustan nendega tutvumisse kõige tõenäolisemalt ületuleval nädalavahetusel, mil me kõik Tallinnas kokku saame- omamoodi eri põlvkondade lähendamisel, mis alati on mõlemapoolselt palju kasu toonud, aidanud võõrastust vähendada.
Kolmanda päeva hommikupannkoogid. Diivanisse uppumine ja unelemine. Magusalt laiali valguv rahulolutunne- asjadest, sündmustest, kohatud inimestest...
Ka siis, kui juba koju jõudnud, riietega voodis tukkudes.

Ma ei osanud seda ette tunnetada. Seda enam on meeldiv korduvalt ja korduvalt möödunus kümmelda...

Verbaalsed lilled

Kes ei oleks na-tu-ke-ne-gi edev...
Minu look pühaba mööda Taaralinna ringiroidamisel- must velvetist ja mõningate pitsgarneeringutega kehasse lühike jakk, samalaadne maani seelik, paeltega karvakrae, mustade nõeltega ülespandud käsitsiteht' "soeng"- ja kompliment laekus pisukese delay'ga täna hommikul. No ikka rõõm ju, kui sust 5 minutit järjest ülivõrdes räägitakse...

Ei ole palju vaja, elementaarsetes asjades peitub õnn:) Väike sõna, väike tegu- tool laua alt välja tõmmata, istet pakkuda, uks avada sisenemisel-väljumisel, aidata mantel maha/selga, kohtumistervitus, lahkumiskallistus, kurbtusehetkel kaissu- soe ja hea hakkab. Mitte, et see peaks tähendama hommepäev registreerimislaua ette astumist, kõigest elementaarne dzentelmenlikus. Lihtsad väikesed head teod, mis raha ei küsi, ent mille mõju on suurem kui... Hall sügispäev hakkab kohe elama:)

Igavene...

Kuidas inimesed jutustasid lugusid Alma Mater'i pidupäevapühitsemisel.
Jah, ta oskab seda hästi...

Mustade rooside sügis

Sa ju teed pai kassile, kes iseenesestmõistetavalt ja suurte säravate silmadega Sulle sülle poeb, peaga ligirinda liibub, nurrub ja nuhutab. Nii soe, nii pehme, nii elusalt elav ja sütitav, et kohe p e a b silima ja kättpidi ühenduses olema. Armas ju ometi. Siin ja praegu.
Ehkki eemal olles jõuab ta harva mõtteisse, kui üldse.
***

Tahaks kogu garderoobi mustade roosidega garneerida.

Sügis, see on alles algus!

Kajakadki tõmbavad pea keha ligi.
Kõnnitee on täis vihmas rohtu kargavaid noorkonni (mis unenäos muutusid sisalikeks, väikesteks ja salepruunideks).
Punase vihmavarju ja kohvitopsiga minimalismi kuninganna.
Ehk suudan kuuga areneda, tabada toone täpsemalt, kui praegu, jääda koori alaliseks lauljaks katseaja lõpu möödudes.
Kaks korda nädalas à kaks tundi.
Teistkordne Meistri ja Margareeta ülelugemine. Kunagi varemalt oli ilmselgelt liiga vara, sest mitte midagi ei saanud aru, ei jõudnud jälgida ja nimesid meelde jätta, aga lemmikuks kuulutasin ikkagi. T u n d u s "minu".
Nüüd siis päriselt. Koos mõistmisega.
Plaanis ajaloo ja inimeste kõrvale ka reaalsemaid asju lugema hakata.
Seltskondlikud tretid Tartusse...
Ootan "Sügisballi". Millal minna vaatama. Sest jälle t u n d u b, et võiks olla "minu".
*********

Kõik t u n d u b...või on?

Dances with Devil and Heroin

Suvi on lõpetatud. Sügis on vastu võetud. Meeleoluka Tartu-nädalavahetusega, kuhu mahtus harjumatult palju seltskondlikke üritusi ja sümpaatseid inimesi. Ja see luuletus lihtsalt tuli meelde taas...iseenesest;)

On janu,
küll janu meis põrgut teeb,
kuid meie ei joo
täis peekrist, mis ees.

Toas ahvatlev Saatan kip-kõppadi käib,
meile ulatab peekri
just- just, nõnda näib.

Me suudame veel,
las säilida hurm.
Ja siis...ja siis...
siis tulgu või surm.

/Leili Andre/

Ja kindlasti vaadake filmi "Emma õnn". Pidada tulema ka telerisse kõik need Raeplatsil ja Athenas näidatud teosed. Helge ja hea ja humoorikas ja alternatiivne... for an usual romance, mida ma tavaliselt never ei vaata!
Ja Kellele Ei Meeldiks Jonny Depp?- nojah, olen minagi endale sobiva klubinurgakese leidnud:) Ilusarmas punane pisike ruum, kus rahvas ei haju ära müstilistesse tumedatesse soppidesse (ja ei olegi vaja hästi palju inimesi), viiruk ja lõhnaõiliaroomid (vähemalt sellel, Armastuse peol), mitte paljukirutud lehk nagu teistes lõbustusasutustes peale tubaka keelamist.
Ja BFTV- on fenomen!;)

Won't you just love them- hommikud...

Veel varahommikuselt hämar (5.15), enam ei olegi kohe päikesekullas, kui kardinat eemale vedida. Karge, niiske, veidike mulla ja lehtede hõngu... Kõnnid koos päikesetõusuga vaksalisse ja oled iseendaga õnnelik, mõeldes elule ja asjadele ja öisele unenäole...ehhjah:)

****
Unenäos oli pooleldi renoveeritud suur kahekordne maja, mida ma tean, et olen ka enne unes näinud. Kärestikuline ja kiirevooluline jõgi, millesse suubus maja kohal mitu väiksemat- üks vaikselt voolates, teine justkui veskitammilt langedes, kolmas üle kivide kobrutades. Peajõgi ise kulges samuti üle kivide, kohati oli takistuseks suur mahalangenud puu risti üle vee... Ja seal kaldal tehti mulle abieluettepanek: " Et siis 18, jah?" Talle omaselt, ümbertnurga, aga ma t e a d s i n, et just nüüdsama oli mulle tehtud ettepanek paari minna... Ei mingit paduromantikat, aga see olekski kuidagi mage, kui niiviisi oleks:) Ikka kuidagi alternatiivselt;)
Tavaliselt ma unenägusid peale ärkamist ei mäleta...

****
Hommikutest veel... näiteks laupäeva hommik (7.oo) peale wild party night'i ja neljatunnist und umbkuumas majakeses. Minna mastimännimetsa küngastele mätastelt väikese sõrme otsa suuruseid pohli korjama. Kohtadest, mis meelde jäetud eelmise päeva militaarsugemetega metsaorienteerumisjooksult. Saada neid terve liiter-poolteist enne, kui puude vahel ja sihtidel hõljuv udu moondub tasa krabistama hakkavaks vihmasajuks. Toetada selg vastu männitüve ja hingata täiuslikult vaikset metsa, kus ainsaks heliks langevad piisad. Kui veel mõni metsaloom oleks ilmunud, oleks idüll olnud täiuslik...

****
"Sellist asja pole enne olnud"- listi märgitud kaks uut asja tehtuks;)

****
31.08- 02.09 suvi ilusti ära saata. Tartus, kus mujal! BFTV ja tARTuFF.

Something old, something new...

Inspektor abiellus 06.07.07 Sagadi mõisas.
Doktor ei olnudki murtud, vaid rahulikult õnnelik ilusa lõpu üle.

Drop dead gorgeous

Kui reisid kodust/harjunud ringist väljapoole, võid saada avastada asju.
Võid avastada, kuivõrd oled end "kinni pannud" mõtetega/arvamustega, mille vastupidisust on raske uskuda. Sest isegi kui usud, ei paista teised seda jagavat ja nii mõtledki, et vbla siis ise eksid. Mõningane ebakindlus, I might say. Mul on meenutused, pildid, sõnad ja teod, mis tõestavad, et mul on siiski õigus (ja kidaril ka).
Kohapealsetest on nii mõnigi potensiaalne "nägija" paraku pimedusega löödud, kasutamata puhtast...rumalusest?...suurepärast materjali. Kusjuures omades teist hulka sest heast, püüdlikult enda jaoks eirates. Miks on hea olla lihtne loom?
You never gona get the real lady with these manners...

Jah, arvan endast hästi!

Kõrge valulävega

Kunagi juhtusin nägema telesaadet “Tähelaev”, kus külaliseks Kati Murutar. Saate ülesehitus osaliselt stuudiosistuva naisega vesteldes, osalt kaadrid tema päevast, mis enamjaolt oli üks suur sõitmine-sebimine-organiseerimine-kombineerimine ja logistika. Kes palju teeb, see palju jõuab… Skepsis selle naise suhtes hakkas mahenema. Skepsis, mis paraku oli põhinenud enamjaolt kadetsejate-ilkujate kommentaaridel…

Möödunud soojal suvelubaval nädalavahel aiakiiktoolil pehmetel patjadel lesides ja päikesel enda peale paista lastes oli lugemisvaraks ülalnimetet naise “Viimnekuu”. Blogist-päevikust trükisõnaks kohandatud teos Reaalsest Elust viimasel, üheksandal kuul eelmise aasta mai ja natuke juuni algul. Terav, kriitiline, aus, oi-kui-otsekohene, täis (ehtjääralikku?) liikumisindu ja Ise tegemist. Suunaga endasse, suunaga eelnevale lasteväele, suunaga seaduslikule, käsitledes neid kõiki. See raamat meenutas mulle saadet ja saade omakorda aitas paremini mõista raamatut- tekkisid seosed, mõtted-paralleelid… Lugesin raamatu käest panemata pooleteise päevaga kaanest kaaneni!

Tema on seal pea 40, mina praegu… On tunne, justkui oleks see minu ettekuulutus.
Ei, vast ei saa olema sellist rahmeldamist ja nelja(nüüd juba viite) last, ent just see Ise Tegemise Joon. Sest keegi teine ei tee. Sest pole paljusid, kellele loota. Ja kas saab oodatagi? Kaaslaselt pidevat kätelkandmist? Alalist muretsemist? Et sina oled tal alati ja kõiges prioriteet number üks? Aga vahel ju võiks… Pigem teod, kui sõnad, et oleks hea ja kindel. Mitte midagi paduromantilist, tohutuid lillebukette ja serenaadi kuuvalgel ööl. See oleks koomiline. Küll aga mõtted, mis vormuvad tegudeks ja puhuti sõnadeks, et helendada mõnd Tavalist Päeva. Vastastikku. Võrdselt nagu partnerid, samas põimides ürgselt naiselikku ja ürgselt mehelikku elementi. Lihtsalt, puhtalt, loogiliselt, loomulikult.

Palju on kirjutatut, mida tahaks, et loeksid Sina ja mõistaksid, mida suu ei suuda sõnada, sest alati on viga ajas-kohas-ajastatuses. See mõte oli temal, see mõte jookseb läbi minu aastatepikkustest kirjatükkidest (küll erinevate adressaatidega, kes vbla osaliselt poel kuangi siia teadnud vaadata;) ja kindlasti on veel ja veel ja veel selliseid, kes kaudu teateid saadavad, et neid mõistetaks. Sest vaikimine on enesekaitse, aga mõtteid vaikus ei peata!

Kuulanud nädalapikku igal kodusolemise hetkel päriseks omastatuid:
Chalice “Taevas ja perse”- soe, sügav, eluline, peiarlik, positiivne
Björk “Volta”- õhuline vs mässajalik, sümfooniline vs tekitatu

Sain päikest, rabarbereid, suure kimbu kullerkuppusid nii koju kui töölauale viimiseks:)