fimmtudagur, nóvember 22, 2007

Vivat, crescat, floreat

Milla ma jõuan sinnamaani, et tähendan üles oma esimese välisreisi-esinemise segakooriga kui sellise...
...muljetaks transporditeemadel, kuidas on ühe nädalavahetuse jooksul siia-sinna-ja-tagasi kablutada (ei oelgi nii halb:)
...eelviimasest Tartu-tretist ja viimasest...njaa, ma armastan "oma inimesi".

Aga tänase päeva helge tera kirikutornitippe matva paksu udu sees- mul oli elu kõrgeim hemoglobiinitase, kui töökohta kohale tulnud Verekeskusele endast vabatahtlikult pisut loovutasin. Whee! Korrapärased hommikused ja lõunased söögikorrad ilmselt annavad verele värvi juurde...või siis aktiivne eluviis, treening ja head sõbrad...ma ei kurda, ma üldse ei kurda!:)

Efnisorð: , , ,

1 Comments:

Anonymous Nafnlaus said...

eelm reede peesil diivanil kohtuda oli vahva!

ja veel: õnnitlen! ehkki minu meelest ei ole see aus. mulle nimelt öeldi viimati ädalas, et ärge ü r i t a g e verd anda. hemoglobiinipoiss on nii naeruväärselt madal. ja ometi olen ma ju elus ladvaõunake! ma ei mõista.

head!

11/22/2007 9:46 e.h.  

Skrifa ummæli

<< Home