föstudagur, nóvember 09, 2007

See my dreams

Läksin siiski kohale. Nägin ära kolm “lemmikmeest”- üks korraldaja, üks publiku seas ja mõjutatu ning üks laval, vastamas rahva küsimustele…
Üle 840 istekohaga Kosmose suur saal mahutas tol õhtul ilmselt oma tuhatkond inimest, kõik seinaveered ja lavaesine oli mitmes reas seisvaid-istuvaid inimesi täis. Kohustuslik aps iga korralduse juures- seekord siis kadus elekter kõnepuldi mikrofoni tagant. Ent polnud hullu, hea akustika tõttu oli päris hästi kõnelemist kuulda ilma võimendusetagi. Probleem peatselt siiski lahenes. David Lynch ise- esmamulje lavale käed püksitaskutes saabuvast erkkollase kitsa lipsuga pisut kühmus hallipäisest vanahärrast oli “nagu minu vanaonu Ameerikast”. Loenguvormis ettekannet ei olnud plaanis, oodatud olid kõiksugu küsimused publiku poolt, millele hr. Lynch enamjaolt pikalt, põhjalikult, vaimukalt, tabavalt ja täpselt vastas. Võlgu ei jäänud kunagi, isegi selliste “pommide” peale stiilis “mis on elu mõte”, “kas Te usute armastust”, “mida Te arvate oma riigist”. Väike vaheaeg ning pulti astus kvantfüüsika tunnustatud professor, kes tõi kuulajateni äärmiselt meeldival, sisendaval ja rahulikul hääletoonil TM-põhimõttted ja positiivse mõju võimalikkuse nii indiviidile endale kui kogu ühiskonnale…jutt oli niivõrd sisendav ja hüpnotiseeriv, et tuntud skeptik minus hakkas kohe kaitsekilpi ette rebima, mis ka õnnestus. Teinegi “külalisesineja”, ülikoolirektor, oli pisut kummalise kõnesisu valinud- põhisõnumiga “Kiitkem Davidit”. Pani muigama, hoolimata minu lugupidamisest kiidetava suhtes…
Peale kaht pentsikuvõitu vahepala jätkusid küsimused-vastused ja kuueks täpselt oli koosviibimine lõppenud. Väike kirjutis mälestuseks, esimene ja viimane omataoline ilmselt mu kogus…Ei ole väga jumaldajatüüp, enamasti piisab silmadega registreeritud mälestustest, kellele seda paberi peal tõestamist ikka vaja on.
Loodud on kodulehekülg, mis kajastab toimunut laiemalt. Teksti ja kohepeal võetud dok.kaadritega.

Ehkki…mujaoks läheb TM osaliselt ligilähedale kristluse “teise põse ettekeeramise” teooriale. Et kui ise oled hea ja heldelahke, siis ka sinu ümber muutuvad kõik sarnaseks, eriti need, kes vbla sind rünnata tahavad. Et ükski halb tegur väljapoolt ei saa sulle kahju teha. No…Soome koolitulistamise juhtum passib siia heaks näiteks. Väheusutav, et tapetuks osutunud ise kurjad ja provotseerivad olid…headus-neutraalsuski kasvõi ei päästnud…Ehkki samas nõustun “sisemise valgustatuse” võimalusega, mille saavutamisel halvad emotsioonid (viha, kurbus etc) võivad sinus esile tõusta, ent valgustatu tuleb nendega toime, “põeb” läbi ja laseb nad minema, ilma et jääks püsivat jälge olemuslikku siseruumi. Internal bliss.

Millega sisustada pikka pimedat aega? Võiks proovida ajada kokku läbielatu põhjal tekkinud veendumused-tunnetused-maailmavaate kellegi targema poolt kirja pandud teoste-teooriate-põhimõtetega. Kuidagi paika panna ennast…
*****************************

Mis siis, kui tuli ei allu enam mu kontrollile?

Efnisorð: ,

0 Comments:

Skrifa ummæli

<< Home