Riivamisi, mis möödas, silmamisi, mis plaanis

Kaks ööd järjest vaid neljatunnilist unekosutust ja Volber kohe otsa...MIS on must järel kui ma reedel uuesti tööle jõuan?

Intermezzo

Ümber vaadates olen siia postitanud viimati kakskümmend päeva tagasi. Vahe käriseb. Jah, iga kell valin tegevused kui tegevusetuse ja unustuse. "Ei viitsi" paneb aurukatla pahameelest podisema. Ringisiiberdamise tõttu pole mahti ka kirjutada. Millal ma viimati luuletasin? Kidari ootab vastust minu 16-aastase mina kohta...ses suhtes peab veidi meeldetuletust tegema.
Ongi kätte jõudnud aeg, kus kogu aeg teed mõtestatult "asju" ja niisama ringihängimist tuleb üliharva ette... Tartu-külaskäigud on alati tiheda päevakavaga ning ärakolimisest saati pole enam mahti olnud Karlovavahelistele tuttavatele tänavatele jalutama minna. Või teise ringi poodidest lahedaid asju leida. Ikka torman (sõna otseses mõttes:)punktist A punkti B, muutuvad vaid sihtmärgid ja taust mu ümber ning hädavajalik tuleb Kaubamajast. Ma ei usu, et ainult Tallinn on seda minuga teinud, üleüldine arenemine vast, aja- ja vanuse teljel...

Vahepeal on olnud palju närivat tööstressi, õnneks on jõutud enamuses osas mäele, et võib jälle pea-aegu et õnnelikuna igal hommikul tööle tulla. See jõuduandev "tehtud" tunne :)
Proovisin üle aegade joosta- korraga terve tunni, tasases vastupidavust kasvatavas tempos suure ringi õhtuhämaruse metsade, põldude, küngaste ja järvede vahel. Ekspressis toodud säästuprogrammgi soovitab sportida väljas ja tasuta kui et higises klubis sadades peale maksta enese liigutamisele. Mnjah. Kui joosta, siis kindlasti kahekesi, üksi minu vaim vastu ei pea, kannatusest jääb puudu nii kaua-nii pikalt monotoonselt ainult hingata ja joosta ilma mingi sihtmärgita. Lihtsalt niisama. Aga suvest vbla alustan hooaega, kindlasti õigete jalatsitega, et mitte rohkem viga teha kui kasu kasvatada:)
Tantsimine on üks põhjusi, mis kasvatab mu kilometraazi nii otseses kui kaudses mõttes:) Poolteist tundi tangot...mmm, võib-olla julgeb siis kunagi ka põrandale minna ja üksiku paarina soleerida uhkes kaares. Tõeliselt hea leid, see meie õpetaja:)

Kuud on möödunud vuhinal, mõni nädal ja siis juba Pariis. Plaanid-kavad-kodutöö vaja teha. Kaks nädalat puhkust- õndsus:)
Tuleb Kaljuste lauleldus neljas vaatuses Keila Joal koos viie teise kooriga ning solistidega. Partituuri sõnaline osa on üle mõistuse huumor (K.A. Hermanni aegne eesti keel töötlusteta?), viis kulgeb kauge kaarega klassikalisest harmooniast- nalja saab! Esimene proov oli ikka VÄGA kole kraaksumine, et tabada ära kõiki neid pentsikuid keerde ja hüppeid, sekks naerulahvatusi kummaliste sõnade üle :D
Sekka tihedat töötegemist ja ühe nädala peale juuni lõpus on sattunud nii jaanipäeva vabadus (4 päeva jutti, mis küll selle ajaga peale hakata :P) kui Hard Rock Laager. Jälle õnn:)
Südasuvi- hmmm...Poolest juulist puhkus, mis võib sisaldada Nii teistkordset Tervis-retke kui Folki, kas koos või eraldi või mitte kumbagi. Kindlasti sisaldub selles neli päeva jalgratastel koos kolleegidega avastamaks Läänemaa peidetud võlusid.
Ja kui mõelda, siis niisamaruttu on august ja sealt edasi lehtede langemise aeg ja taas lumi...

Kuna maailma ja aega kinni ei hoia, siis ilmselt tuleb suhtumist muuta. Et väheneks ajuti kurb tunne kaduvast ajast, oleks vaid rõõm hetkedest...

Krt, magamatus mõjub:P