Sügis, talv, kevad, suvi...ja jälle sügis

I riigieksam seljataga. Kommentaarid on... võib- olla hetkelgi veel liiga emotsionaalsed, sest säärast närveldamist ja ehedat akuutset stressi ei ole juba ammu nähtud. Mis sest, et meid valmistati ette järgneva olukorda pehmendava tekstiga: "Komisjon on heatahtlik (vaidlen kogemuse põhjal vastu). See on vaid formaalsus ja õpitud aastate formaalne vormistamine (miks siis on vaja käkke keerata?)".
Iseenda närvisüsteemi õpib küll väga hästi tundma. Ja kontrolli enese üle. Minul küll hääl väga värises. Käsi ka. Jalg mitte, sest õnneks vastati istudes. Südamest ja sisetundest ei saa üldse rääkida, sest selliseid ülivõrdesõnu pole eesti keelde leiutatud. Ehkki tavaliselt olen äärmiselt kontrollitud...Nädal veel ja siis justkui ei olegi enam midagi, mis kinnitaks...

Jälle tahaks jäätisekokteili. "Üks Ema Theresa, palun"