laugardagur, september 03, 2005

Kulupea kõõrutab...ja-jah, palju enam ei puudu:)

Üksi aga selle ilma sees
on minu eluõnn mul ees
Laulgem, sõbrad, kõik hurraa
maitskem elu mõnuga

:,:Ai uh-hah-haa
siis naeran ma
ja naeran- naeran lõpmata:,:

Kui on süda muret täis
rahapuudus ka veel käes
Laenata ei kuskilt saa
mis pean mina tegema

:,:Ai uh-hah-haa...:,:

Kui on kallim maha jätnud
ja ta teise juurde tõtnud
Mingu siis kus tahab ta
ma saan teise parema

:,:Ai uh-hah-haa...:,:


Selline on siis laul, mida juba vanal vabariigiajal lauldi. Hakkas mulle hinge oma lõbusa ja innustava(!) viisiga, mida tutvustas meile kunagi kallis vil! Ja saigi see taas üles võetud, tolm puhutud ja leibcantus missugune:) Enesesisenduseks päris hea, kui mustad muremõtted pealetungi üritavad ja laul meelde tuleb.

0 Comments:

Skrifa ummæli

<< Home