Täna hommikul lõhnasid männid ja muld

Ühe vihmahoo möödumise ootasin ära. Vähe riideid oli seljas, et niiviisi iga hinna eest valingusse söösta...
Põige kaubandusvõrku ja selle ajaga oli kogunud end uus äikesepilv. Välku, mürinat ja valingut ning seda kõike otse linna kohal. Ehh... ei jäänud mina nende arglike suhkrust tädikeste ja muude inimestega poe räästa alla passima. Seekord mitte. Viskasin oma helebeezi salli otsa üle õla ja marssisin uhkelt välja. Helebeezis kleidis, heleda tukaga, oranzid kingad näpu otsas...
Asfalt oli tallale soe, muru pehme, vihm tihe ja jahutav. Olemine imeline...
Rahvas vaatas:)

Seisin kekimajatagustel murutreppidel ja naeratasin taevale, kelle helihoopide all tahtmatult võpatasin. Lausvihm nirisemas pealaelt mööda pikakskasvanud juukseid õlgadele, dekolteesse, seljale,..., varvasteni välja...

Homme ja ülehomme Tartus. Homme õhtul...võimalikud variandid:)