Lubivalged daamid sametkleitides või vastupidi minides ja see vahva väike blond kolmeaastane(?) näppuviskav neiuke ehk HRL 2007

Kõik puhkavad.
Uuest nädalast puhkan mina ka. Kui hästi läheb, siis kaheks nädalaks Soome. Kui mitte nii hästi, siis lebon Eestis ja Soome vbla mõneks päevaks ja seda kõike nädala jooksul. Sest tegelikult peab ikkagi tööd ka üritama teha, isemajandav üksus nagu ma olen.

Njah, ma ilmselt siis saan siinkohal olla esimene (ja ainus?), kes pisut kommenteerib möödunud nädalavahetust ja Laagrit. Pole meelega foorumites ringi kolanud, et teiste muljed minu omi segama ei kipuks, enne kui ma nad tabatud saan. Et siis...
Tegelikult möödus kogu ettevõtmine K. koolilõpetamise tähe all. 29.06 oli aktus, mille puhuks sai päev töölt vabaks võetud, hommikul vara läbimärjana tilkudes bussi vaarutud, pea kolmetunnise sõidu jooksul tahenetud, Tartusse jõudes uuesti vettitud (schaisse und shit koos naeratusega meelen' mõlkumas), konvendis ennast korrastatud-kuivatatud-klanitud, Paabelis ekraanilt lõpetajaid vaadatud (lõpetasid veel noormees maaliosakonnast; noormees, kes aitas meil kunagi dushiust ümber vahetada; eks-bitch-töökaaslane:), nõjatutud ja seistud spaleeris, heidetud pilk ja emmatud nelja inimest, organiseeritud-kooskõlastatud-kokku lepitud minemiseasju, söödud lõunat ja vesteldud (millegipärast enamasti minust...sellised lõunad on...eluliselt vajalikud, aga paraku üliharvad)ja siis, siis ometi tuli "takso" sinna ja sinna ja me olime teel! Jah, just niiviisi katkematu jadana kõik kulges:) Pit stop-line EMÜ campuses, pakkus väikest valikut, kellest osutasime armulikkust viimasele, karamellikarva pintsakus viisakale noormehele, kel sooviks sõita Mäkku(:). Küll tegelikult Türile nagu selgus, kui osavalt juhitud vestluse käigus hakkasin detailselt kirjeldama meie marsruuti läbi Põltsamaa-Võhma risti-Arkma risti-Särevere-Türi-Kehtna-Raikküla-Valgu-Vana-Vigala. Eufooriline vestlus sigadest, seemendamisest, draakonipallikestest, ainetest, LSDst ja millest kõigest veel olla noormehe alatihti muigama pannud. Njah, kolm hullu tsikki, aga viisakusest vast ei sekkunud ta vestlusse. Ilmselt proovides ära arvata, millega-kelledega on tegemist:D
Türi poodi ähvardas tühjaksostmine, õnneks suutsin selle ära hoida ja lahkusime vaid põgusa vedelikusületäiega.
Ja kell oli juba üsna mitu kui nii poole kaheksa paiku platsile jõudsime. Ausalt, kollektiividest ei jäänud silma-kõrva peaaegu kedagi. Loits oma uue plaadi lugudega, millest mõne ma isegi ära tundsin ("Suudelda neidu" oma rõhuvalt venivate käikudega oli kõrvu jäänud juba ammu), ainsa erandina. Ehkki...oli rohkem meeltmööda kui Moonspelli soojendajana pisikeses klubis, jah, aga...tahaks natuke rohkem sõnadest aru saada ja meloodiat-rütmi tunnetada...natuke liiga müra mu jaoks. Just.
Tuues sisse võrdlusmomenti eelmise aasta Laagriga, oli uni täitsa ok (patt vbl sellisel ajal magada, aga inimvõimetel on piirid ja homme ka päev). Hea soe ja mugav ja kilutunne tillukeses telgis, kus isegi põlvili olles sai peaga harja tabada.
Teine päev algas meie jaoks Spitblood'iga. Peab võimalusel üle kuulama. Siis kadusid kuidagi uskumatult ära tunnid paari poeskäigu, parklaskäigu ja telglaagriskäigu peale. Mil oli juba õhtu ja Tharapitha, millele silma,kõrva ja näppu viskasime. Seejärel veel seltskondlikku tegevust aj käes oli minu sihtmärk, mille nimel üldse tuldud. Unustatud Koit aka Forgotten Sunrise. Nautisin seda ainsana (meie pundist) ja puhtalt päris publikupiirde ääres kõlarite all (troppideta), mistõttu veel mitu tundi hiljem kõrvus vilistas ja kohises. See oli minu tipphetk ja väärt kõike seda raha, mille ma maksnud olin. (Uuel nädalal tsivilisatsioonis tagasi olles esimene käik plaadipoodi ja arvake kolm korda, mis plaat mul sest ajast saati non-stop kodus keerelnud on?) Meenus kunagine Beats From The Vault (polegi uurinud, kas neid veel ikka tehakse), kus elu eest end liigutatud sai ning mõte, et kunagi võiks ju veel... Lo-Fi PPL jäi kummitama sellest õhtust alates ja teeb seda nüüdki. Mul on juba sõnad peas:)
Õhtu peaesineja Soilwork...njah...mäletan teemaarendust, kus oli jutuks, kuivõrd häirib, kui muusika iseenesest võib täitsa ok olla, ent laulja ütleb "f***" after every f***ing word! "F***ing Estonia"--> nomaitea, puudutab kergelt ikkagi, ehkki kindlasti ei mõtle ta midagi otseselt Eesti vastu, ma usun. Njah.
Niiumbes pool kaks öösel alustasime kojusõitu. Kodus voodis, puhas ja pestud kella neljaks. Ja sealt viis tee veel Tartusse...ohjah, me oleme ikka kangelased:) Plaan oli näha ära ka laulupidu, aga...uni võitis.
Kokkuvõttes--> enam sotsialiseerumist, uute asjade proovimist, sest oli ju ikkagi Lõpetamine, mille äramärkimine korduvalt ja korduvalt suutis varjutada kogu Laagri. Järgmisel aastal...ilmselt jälle:)

Sa oled nii otsata vapper ja vahva!

Ma ilmselt hakkan end lähitulevikus augustama.

FS "Willand" on and on again:D

PS. Ja üks pikk rida pildilisel kujul ka--> Madu pildid