Jah, praegu on küll maru lõbus (juhuu)*

Naeratan.
Kattun 30 sentimeetri paksuse klaasjääga.
Karje.

Vat selline oli olla eile. Tegin kodus asja, mida vbla poleks pidanud ja loodetavasti ei saa harjumuseks, aga kole oli. Hinges. Mõtlemine tuleb maha jätta, ma ikka ei taipa seda lihtsat tõde kohe üldse. Aeg-ajalt on nö mustad prillid justkui süütud suitsuklaasid mu mõtete kõrval. Mitte olla tõsine, mitte mõelda, mitte analüüsida, mitte püüda vaadata liiga kaugele ette, mitte ahistada kalleid inimesi, mitte...

Loodan, et tuleb tore poolteistpäevak armsa Taaralinna õitsvate kastanite varjus ja ma ei pea maha panema eneseriietaja rasket ametit, kuna mu kaasapakit garderoob ei vasta jälle kehtivatele ilmaoludele. See on see globaalne soojenemine- väike Eesti küll, aga igas maakonnas oma ilm nii temperatuurilt kui sademetelt/nende puudumiselt. Pane siis ennast ühes kohas nii riidesse, et minna teise ja kolmandasse kohta ja mitu päeva. Probleem, teate, on häiriv:)

Kidari, ma emban Sind, sest oled hea!

*See ja eelnevad pealkirjad inspireeritud/meelde jäänud eelpool kiidet Chalice'i plaadilt. Vbla tulev veel mõni. Remark autorikaitse tarbeks. Eipole minu sõnad, küll aga mõtted.