Talve tagasitulekukatse, suve võimupööramine

See oli täpselt ühe Ekspressi jagu aega tagasi. Ühed ekipaazid startisid autodel punktist A, teine paar proovis kuuetunnist katsumust ühistranspordi ratastel lähtekohana punkt B(olin juba unustanud Viljandi-Kilingi-Nõmme-Pärnu vahelised igavestest kevadetest-sügistest kangutatud maanteeverstad ja nende mõju sõidukis rappujatele, eriti tagasabas magada üritajatele... nagu oleks tõllas rappunud, tundes ja kaasa elades igale teekonarusele...). Sirged lõikusid Virtsu-Kuivastu mereteel, et siis taas lahkneda ja lõplikult seltskond moodustada punktis C elik ilu- ja tervise asutuses nimetet eelmise presidendi auks. Kolm päeva aktiivset puhkust, mille plaanimiseni ma iseseisvalt kolme aasta jooksul ei jõudnud:) Nüüd siis....

Kohe alguses põimin sisse mõned elulised ja läbielatud näited, mis annavad kujuka pildi, milline EI OLE endast lugupidav ja mehelik meesülemus. Ta:
* toonitab registraatoripreilile kümneid kordi üle, et too ikka saabuval Tulevaselt Mittekolleegil KINDLASTI kogu paketi maksumuse ETTE ära laseks maksta. /Mul oli naljakas, preilil oli naljakas/
* paneb Tulevasel Mittekolleegil telefoninumbri kinni täpselt aktiivpuhkuse paika jõudmise hetkel. Ette hoiatamata. Kusjuures Tulevane Mittekolleeg on hetkel veel täiesti ametlikult koosseisuline ja nimekirjas, ehkki korraliselt puhkusel.
* laseb oma proual, kelle nägu ei omanda kogu puhkuse vältel lõõgastavatest protseduuridest ja rikkalikust lauast nii hommikul, lõunal kui õhtul hoolimata leebemat ilmet kui viss ja hapu sidrun, Tulevase Mittekolleegi tegemiste-käimiste üle nuhkida ja järele valvata küsitledes teisi kolleege. /Kes aga eipole kuulnud-eipole näinud midagi:D/
* tuletab igapidi väikesi võtteid kasutades meelde, et ma Ei Ole Enam Kolleeg. Nojah, hakkab kohale jõudma juba küll:)
Ma olin endast väljas nii nagu ma ei mäleta, et ammu oleks olnud. Esimese hooga. Mitu tundi siiski. Joonelt ostsin uue telefoni, vormistasin uue numbri, maksin naeratades paketiarve ja sildistasin enese jaoks väiklase meesterahva kui Mittemehe. Punkt.

Looduseilm oli äge. Siidisitsikleidikesega ja roosade papudega vihuvas tormis ja lörtsituisus-vihmavalingus, mille torm enne riietele langemist justkui minema puhus, sest nii vali oli. Videviku saabudes kodukülastusele sõites nägin esmakordselt elus, et meri oli Tuulte- Roosi karjamaa ja kadastiku vallutanud ning lainelimps väreles vaid paari meetri kaugusel maanteest. Tavaliselt püsib meri seal ikka kaugel-kaugel silmapiiril. Roostiku tagant on teda vaevu aimata...
Kõike seda kolm päeva järjest!!! Linnatuur jäi ära, isegi piiskopilossi ega lossivalle ega midagi ei saanud ma ülemeremaalastele tutvustada... Hing helises ikkagi. Selline möll. Maru. Jõud. Meri. Tuul...ahhhhhhrrrahhh:) Lauba hommikusöögiks teatas ilmavaatlejast-raadiokuulajast ema juba aegsasti, et praamiliiklus on olematu. Keegi ei sõitvat. Nii oligi, kui hilisel pärastlõunal siiski sappa jõudsime ja esimene proovireis alles kell 17 õhtul julged peale võttis ning käegakatsutavana näivale teisele kaldale viis. Kes tahtis, sai vastutulnud bussidega sõita edasi nii Tarbatusse kui Revalisse, aga võis ka kohvikus aega parajaks teha ja oodata, mil järgmine reis autodega ehk järgi tuleb ja kõik koos siiski väikevahendil edasi liikuda. Juba ammu polnud ma jala praamile läinud. Kuna lained lõid kaile ja köietatud laev kõikus üles-alla päris tugevalt, siis sööstsid reisijad jala ning autod ratastel edasi vaid siis, kui laine oli hetkeks tagasi mõõnanud. Muidu oleks väga märjaks saanud. Väga:)

Protseduurid. Massaazid, pärlivann, soolakamber, valgusravi, hommikune basseiniskäik, pooleteisetunnine kehahooldus (pisut beibelik vidistamine, aga see siidsiidine nahk minu kehal ja lõhn mitme meetri kaugusele- oi, see oli imeline:)- pealtnäha lihtsad asjad, aga mõju on siiamaani tunda.

Puhkus kestab. Peagi on 2/3 möödas, ees veel nädalake. Uues kohas nad juba ootavad. Kõik pidada ette valmistatud olema. Igaks juhuks kontrollisin täna üle, ettevaatlik ju;) Mu uue numbri said nad nüüd ka.

Varsti-varsti Tartu-Taaralinn.