3+2+2

Libarott, arvas, et võiks fakte pilduda...nojah, olen natuke meelitatud, mis siin salata:)

1. Olen puhtalt põhjamaa/parasvöötme/nelja aastaaja-tüüp. Mitte miski väega ei meelita mind keset Eesti sulnist ja mitmekesist (ka ilmastiku mõttes:) suve kuhugi Lõunamaa lämbniiskesse saunakuumusesse, kus pole muud teha, kui maju vahtida, liival peesitada, end tundmata putukatel süüa lasta, toidu järele valvata- profülaktikaks peoga antibiootikume süüa-ikkagi kõhuhaigeks jääda. Isegi siis mitte, kui peale makstaks. Mööndused vbla mõne talutavama kliimaga koha suhtes kevad-suvel või suvepikendusena. Kesettalvisel troopikashokil oma keha suhtes pole ka mingit sügavamat mõtet minu jaoks.
2. Ma ei joo õlut. Üliharva, kui just peab ja sedagi schoppenist vaid. Sest avalikus kohas ja pudelist õlle joomine tundub üldiselt labane (enamus inimesi lihtsalt ei oska seda stiilselt teha, ent on erandeid) ja seostub valusate lapsepõlvekodu mälestustega...
3. Mulle t e g e l i k u l t meeldib (sümpaatsete) inimestega suhelda. Hoolimata sellest, et tihtipeale lausun valjult vaid 10-20%, jättes ülejäänu enda mõtetesse, mis avaldub edaspidi...kunagi...kusagil...võib-olla. Aga kui küsida ilusti, siis olen nõus palju rohkem lahti rääkima. Kuid teemaarendus peab siiras olema. Muidugi, avanemise aste sõltub vestluspartneri(te)st. Ja kordi-ja kordi on vihjatud, et liialt konsentreeritud-kokkupakitud tekst, nii siin kirjas, kui päriselus sõnas. Võtan omaks:) Ja mis selles halba on? Otsaga on see "suletus" seotud omadusega mitte osata manipuleerida-kombineerida( rakendada analüüsivõimet?!?), mistõttu otsekoheselt kõike enda mõttemaailmast poolvõõrastele/kõigile ette anda ei ole mõistlik, võimalik, et ka mitte turvaline.
4. Te ei veena mind iial piimaga keedetud aedviljasupi tervislikkuses ja kasulikkuses. Liialt tugev lapsepõlvetrauma (jälle?!?) selle toiduga seotult on jälgi maitse minu jaoks igaveseks lukustanud.
5. Elan täiesti rahulikult ilma teleka-arvuti-läpakata juba seitsmendat aastat. Vahel harva päriskodus-külas-sõprade pool viskan pilgu. Internet on kontoris. Aga vbla aasta lõpuks ka kodus... Ei tunne üldse puudust:)
6. Olen "hiline õitseja". Tõeline elu algas siis, kui saabusin Tartusse;) Progress on olnud märkimisväärne, vahetulemused igati meeldivad ning loodetavasti areng ei peatu.
7. Deep down on igatsus mootorrattalubade ja ratta/varustuse järgi.

Järgmised seitse inimest...nooh, näiteks need seitse esimest, kes siia satuvad ja kes pole veel võtnud seda hetke mõtiskluseks, et mis need vabalt valitud järjekorras fakti iseenese kohta on. Ilmselt on ägedam, kui need on shokeerivad, aga eks igaüks ise tea, palju enesest avaldab;)

Njah, aga te ju ei tea, kes te täpselt olete...