Ilus on maa(l)

Kuidas me kolleegidega augusti esimese nädala teisel poolel entusiastlikult ligi 130 km kõrvalisi kruusateid, põnevaid külavahesid ja jupikest asfalti rattakummide alla pedaalisime. Kuidas me tutvusime iseloomuliku külaarhitektuuriga Peipsi rannakülades, pantikuid soetasime, Kolkja sibula- ja kalarestoranis kiire teeninduse ja maitsvate roogade osaks saime, õhtuvalguse viimastes kiirtes udude tõustes Alatskivi kandi lõhnavate viljapõldude vahel mäest lauluga allal tuhisesime. Kuidas me kõigil kolmel õhtul saunas omi lihaseid pehmitasime, mistõttu piimhappe valus rünnak ei tabanud kedagi. Kuidas me varahommikul Polarisega Piiritusaare poole kihutasime, seal päev otsa ringi trampisime (korda viisi mööda kaht küla ühendavat tulipalavat tolmuteejuppi), mandlikoogi ära sõime, mida hiljem kahetsesime, olime venelikult ehtsa sooja ja südamliku koduse vastuvõtu sihtmärgid, manustades värsket kohauhhaad, särjekotlette, voblat ja teed, privaatranna raudlaevalael nastikule veretut fotojahti pidasime (sõbramees tal vingerdas kordoni juures pikalt üle lageda välja), kolleegdoktor ettevaatamatusest randmel veeni läbi lõikas. Kuidas me Mehikoorma kunagises-haigla-koolis-praeguses-kalamehekodus maiustasime kastitäie värskeltsuitsutatud latikaga. Kuidas me Järvselja “ürgmeest” läbisime, metsas mustikatest kahel korral kõhu täis sõime, Võnnu burksiputkale käivet kasvatasime (pitsat oli ka!:), Ahja mõisa tasasele hääbumisele kaasa elasime, Kiidjärvel suplesime, Kassioru saunas kahe sammuga otse lavalt alasti jõkke hüppasime, kitarri saatel hiliste öötundideni laulikult läbi laulsime. Kuidas me neljandal päeva enam ei vaimustunud sadulas olemisest, kõndisime läbi Valgesoo matkaraja (Attensione! Tohutu jõhvikasaak sealt sel aastal tulemas) ja peale restoranipausi Kärevere teemajas Talina poole tagasi kulgesime. Autodes. Õhtutundideks olid osalejad väsinute, pruunide ja õnnõnnelikena kodudesse laiali jagunenud…